Euroopa Liit saab ühtse finantsjärelevalve

2011. aastast hakkavad Euroopa Liidu pankade, kindlustusseltside ning väärtpaberituru üle järelevalvet teostama kolm ühtset finantsjärelevalve asutust: Euroopa Pangandusinspektsioon (European Banking Authority), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Inspektsioon (European Insurance and Occupational Pensions Authority) ja Euroopa Väärtpaberituru Inspektsioon (European Securities and Markets Authority). Euroopa finantsjärelevalve asutused võtavad üle osa liikmesriikidele kuulunud õigustest finantsturu valdkonnas eesmärgiga luua liikmesriikide järelevalveasutuste baasil ühetaoliselt, kiiresti ja tõhusalt toimiv Euroopa finantsjärelevalve. Asutuste tegevust rahastavad liikmesriikide finantsjärelevalved ja Euroopa Liit.

Üksikute finantsasutuste ja Eesti finantsturu igapäevane jälgimine jääb endiselt Finantsinspektsiooni ülesandeks, uued Euroopa Liidu asutused hakkavad aga töötama välja ühiseid reegleid, millest lähtuvalt tegevust koordineeritakse. Euroopa finantsjärelevalve asutused (EFA-d) töötavad välja ettepanekud Euroopa Komisjonile õigusaktide kehtestamiseks. Viimased võivad olla otsekohalduvad ja liikmesriigi õiguse suhtes ülimuslikud. Lisaks võib EFA kehtestada liikmesriikide järelevalveasutustele juhiseid ja soovitusi. See tähendab, et Eesti roll õigusnormide kehtestamisel on siin senisest piiratum ning ka Finantsinspektsioonil tuleb enamasti lähtuda EL-s kokkulepitud reeglitest.

Euroopa järelevalveasutusi juhib liikmesriikide finantsjärelevalve juhtidest koosneva nõukogu poolt valitud juhatus ning esimees. Enamik asutuse otsuseid võtab vastu nõukogu lihthäälteenamusega, kus igal liikmesriigil on üks hääl. Olulisemate otsuste puhul kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust ning hääled määratakse kindlaks Nizza lepingust lähtuvalt. See tähendab, et ka Finantsinspektsioon osaleb 2011. aastast alates Euroopa finantsjärelevalve asutuste juhtimisel ning Euroopa Liitu (EL) mõjutavate otsuste tegemisel.

EFA-d aitavad vältida erinevat järelevalvelist praktikat, kus näiteks ühes liikmesriigis rakendatakse Euroopa Liidu reegleid täie rangusega, kuid teises jäetakse rikkumised tähelepanuta. EFA-l on kohustus reageerida olukorrale, kus liikmesriik ei kohalda õigesti EL seadusi. See tähendab, et EFA võib asuda uurima liikmesriigi väidetavat rikkumist. Liikmesriigi finantsjärelevalvel on kohustus teha EFA-dega koostööd. Erakorralistel asjaoludel võib EFA võtta vastu kohalikule pangale, kindlustusseltsile või muule järelevalvesubjektile kohustusliku akti eesmärgiga EL õiguse rikkumine kõrvaldada. EFA akt on ülimuslik liikmesriikide haldustegevuse suhtes. See tähendab, et Finantsinspektsioon allutatakse täiendavalt eelkirjeldatud EFA kontrollile, kus EL-l on reaalne võimalus inspektsiooni tegevust suunata, kui EL õigust kohaldatakse vääralt.

Euroopa Liidu ülese või osa liidust haarava kriisiolukorra puhul tuleb EFA-del koordineerida liikmesriikide järelevalvajate poolt probleemi lahendamist. Kriisiolukorras on EFA-l õigus vastu võtta vastavate liikmesriikide finantsjärelevalvajate jaoks siduvaid otsuseid.

EFA-del tuleb ka lahendada liikmesriikide omavahelised erimeelsused. Selleks luuakse EFA-de juurde vastavad tülide lahendamise ja lepitamise organid. Juhul kui lahendust ei leita, on EFA-l õigus asi lahendada vaidlejate jaoks siduva otsusega. Finantsinspektsioonil on võimalus pöörduda EFA poole, kui ei leita ühist keelt väliskolleegidega, kes samuti teostavad järelevalvet Eestis tegutsevate finantsasutsuste üle.

2011. aastast alustab tegevust ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis hakkab tegelema regionaalset finantsstabiilsust ohustavate küsimustega. Esimesed viis aastat juhatab nimetatud nõukogu Euroopa Keskpank.