2011 a aastaaruande esitlus Riigikogule

 Lugupeetud Riigikogu esimees, Riigikogu liikmed!

Lubage mul alustada faktist, et käesoleva aasta alguses tähistas Finantsinspektsioon oma kümnendat juubelit. Hea meel on tõdeda, et kuigi need  kümme aastat pole kerged olnud, oleme seni suutnud finantsturgude ja turuosaliste  järelevalvet Eestis teostada nii, et riik ehk maksumaksjad pole pidanud kulutama sentigi Eesti finantssektori toetamiseks. Viimaste aastate väga keerulistes turutingimustes on see kindlasti märkimisväärne tulemus. Hea meel on ka tõdeda seda, et  turuosalised hindavad meie professionaalsust ja üha rohkem Balti riikides tegutsevaid finantssektori ettevõtteid on valinud oma koduriigiks just Eesti ning tegutsevad nüüd teistes Balti riikides  läbi oma filiaalide. Eriti selgelt nähtav on see suundumus kindlustussektoris.

Möödunud 2011. aasta oli finantsturgude jaoks väga keeruline. Mitmete eurotsooni riikide pikaajalised fiskaalprobleemid tõid kaasa finantsturgude usalduse kadumise riikide võimesse teenindada oma võlakohustusi. Kujunenud kriisist väljumiseks on astutud nii poliitilisi samme, mis on toonud kaasa ka valitsuste ja riigijuhtide vahetumise mitmes Euroopa riigis, kui ka rakendatud finants-majanduslikke meetmeid. Kuigi seni on eurotsooni lagunemine ja euro kui eurotsooni valuuta usaldusväärsuse langus suudetud ära hoida, on olukord rahaturgudel jätkuvalt murettekitav. Kreeka valimiste järel tekkinud sisepoliitiline patiseis ja mure võimalike uute valimiste tulemuste ees ning Hispaania pangandussektori probleemide kiire eskaleerumine on turgude ebakindlust vaid suurendanud.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus EBA viis 2011. aasta kevadsuvel läbi Euroopa 90 suurema pangagrupi tugevusanalüüsi, mis näitas, et kuigi pangad olid enne tugevusanalüüsi suutnud suurendada oma kapitalipuhvreid 50 miljardi euro võrra, oli siiski kaheksal pangagrupil probleeme kokkulepitud kapitalipuhvrite nõuete täitmisega ja kuusteist pangandusgruppi olid selles osas väga lähedal miinimumnõuete täitmisele. Tugevusanalüüsi tulemuste põhjal andis EBA välja selgepiirilised soovitused rahvuslikele pangajärelevalvetele pankade kapitalipuhvrite tugevdamiseks, muuhulgas piirates võimalikke dividendide väljamakseid ning samuti nõudes  finantsvõimenduse vähendamist ja täiendava kapitali kaasamist seal, kus see on võimalik. Eesti turul tegutsevad Skandinaavia pangandusgrupid läbisid tugevusanalüüsi edukalt ja seega on Eesti pangandussektori usaldusväärsus jätkuvalt kõrge.

Eelmise aasta üks olulisemaid teetähiseid oli kolme Euroopa Liidu järelevalve asutuse: Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse EBA, Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve Asutuse ESMA ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse EIOPA töö sisuline käivitumine. Kõigi kolme asutuse jaoks oli esimene aasta mitmeid väljakutseid pakkuv. Oli vaja korraldada nii tegevus uute Euroopa regulatsioonide väljatöötamisel, kus kõigil kolmel järelevalveasutusel on oluline nõuandev roll Euroopa Komisjoni suhtes, kui ka juba olemasolevate regulatsioonide  ühetaolise tehnilise rakendamise tagamine kogu Euroopa siseturul ja koostöö globaalsete finantsturgude regulaatoritega. Lisaks alustas Euroopa Keskpanga juures tööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ESRB.

Finantsinspektsioon on aktiivselt osalemas nimetatud asutuste töös, kusjuures juhatuse liige Kaido Tropp on EIOPA infotehnoloogia  ja aruandluse alalise töörühma asejuht ja ise olen ESMA juhatuse liige. Oluline on siinjuures rõhutada, et uue üleeuroopalise järelevalvelise raamistiku rakendamine tõstab oluliselt nimetatud järelevalveasutuste rolli uute üleeuroopaliste regulatsioonide väljatöötamisel ja ühetaolisel rakendamisel. ESMA puhul on oluline ära märkida ka föderaalse järelevalvelise mandaadi saamist Euroopa Liidus tegutsevate reitinguagentuuride üle.

Euroopa järelevalveasutustest rääkides tuleb siinkohal rõhutada, et Euroopa siseturu areng finantsteenuste vallas on finantskriisi tulemusena liikumas väga kiiresti suurema harmoneerituse ja kesksete järelevalveorganite tekke suunas. See on kindlasti positiivne, kui silmas pidada finantsturgude üha suuremat integreeritust ja finantsasutuste tegevuse piiriüleseid mõjusid. Nii on ühtses Euroopa õigus- ja järelevalveraamistikus kergem ennetada võimalike kriise tulevikus ja tagada piiriülese järelevalvelise arbitraaži vähenemine. Samas tuleb ka mõista seda, et oluliselt hakkab vähenema liikmesriikide, sealhulgas Eesti võime siseriiklikult finantsõigust suunata. Samas selgelt suureneb Finantsinspektsiooni roll otsekohalduvate tehniliste standardite väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa tasandil. Otsekohalduvad tehnilised standardid on Euroopa uue järelevalvelise arhitektuuri oluline komponent. Neid töötatakse välja direktiivide ühetaoliseks rakendamiseks siseturul. Lähiaastatel on vaja EBA’l, EIOPA’ ja ESMA’l välja töötada sadu siduvaid tehnilisi standardeid, mis on siseriikliku õiguse suhtes otsekohalduvad. Euroopa järelevalveasutused omavad regulatsioonide väljatöötamisel laialdasi õigusi. Euroopa järelevalveasutuste poolt välja töötatavad regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid saavad Euroopa Komisjoni määruse vormi. Lisaks koostavad  Euroopa järelevalveasutused suuniseid ja soovitusi. Finantsinspektsioon osaleb selles töös ja panustab aktiivselt tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste väljatöötamisse Eesti finantsturu jaoks olulistel teemadel.

Otsekohalduv Euroopa Liidu õigustik tuleb siduda siseriikliku menetlus- ja materiaalõigusega. Normide rakendamine eeldab riiklikele järelevalveasutustele piisavate menetluslike võimaluste loomist. Tuleb vältida olukordi, kus otsekohalduv Euroopa Liidu õigustik küll kohustab isikuid, kuid järelevalvel puudub siseriiklikust õigustikust või dogmaatikast tulenevalt tegelik ning tõhus võimalus kohustuste täitmist kontrollida, rikkumiste või selle riski korral mõjusalt sekkuda. Siia kuulub järelevalveasutusele piisavate menetluslike õiguste andmine ja võimaluste loomine, siia kuulub rahvusliku sanktsioonisüsteemi kaasajastamine ja kohandamine Eesti finantsturu eripärast lähtuvalt. Loomulikult tuleb arvestada, et isiku õigused ei saaks seejuures ülemäära riivatud. Eraldi tuleb jälgida, et otsekohalduvad õigusaktid tõlgitakse eesti keelde selliselt, et Eestis oleks võimalik nende ühetaoline ja normi eesmärgile vastav rakendamine. Nimelt on õigusaktide seaduslik jõud kõikides keeltes võrdne. Sellega seoses on selgelt kasvamas ka meie vastutus ja töökoormus Euroopa suunal tagamaks seda, et meie riiklikud ja finantssektori huvid oleksid parimal moel kaitstud.

Finantsinspektsiooni jaoks oli 2011. aastal ka oluline teetähis inspektsiooni uue strateegia kinnitamine Finantsinspektsiooni nõukogu poolt. Uues strateegias on kirjeldatud kolm olulist suunda, kus finantsjärelevalvel on vaja lähiaastatel oluliselt panustada. Esiteks Finantsinspektsiooni järelevalvelise võimekuse tõstmine. Teiseks Finantsinspektsioon kui tõhus koostööpartner ning kolmandaks Finantsinspektsiooni rolli kasv finantsteenuste tarbijate nõustamisel ja suunamisel.

Kui lühidalt kirjeldada nimetatud kolme kõige olulisemat tegevussuunda, siis järelevalvelise võimekuse tõstmine on ja jääb meie töö aluseks. Nii muutuvad ja täpsustuvad regulatsioonid kui ka ajas ja ruumis muutuvad riskihinnangud toovad paratamatult kaasa selle, et organisatsioon ja inimesed peavad jätkuvalt olema valmis muutusteks ja uuteks väljakutseteks. Kuigi meie töö nõuab palju täpsust ja sisaldab hulgaliselt rutiine, ei tähenda see, et finantsjärelevalve töö tervikuna oleks rutiinne, pigem vastupidi.

Meie strateegia teise olulise tegevussuunana on esile tõstetud koostöö. Finantsturgude integratsioon ja paljude meie turul tegutsevate turuosaliste piiriülene tegevus eeldab seda, et suudame olla tugevad koostööpartnerid ennekõike Põhjala-Balti suunal. Lisaks väga tihedale koostööle spetsialiste tasandil erinevate turuosaliste järelevalvelistes kolleegiumides on käivitunud koostöö ka riiklikul tasemel. Nii olen kaasatud koos Eesti Panga presidendiga Põhjala-Balti makroprudentsiaalse foorumi töösse, mis peab aitama kaasa süsteemsete riskide paremale kaardistamisele ja infovahetusele meie regioonis. Samuti oleme koos kolleegidega Eesti Pangast ja Rahandusministeeriumist kaasatud Põhja-Balti stabiilsusgrupi töösse, mis peab aitama kaasa võimalike finantskriiside ennetamisele regioonis ja otsima lahendusi nii õiguslike kui ka järelevalveliste sammude suuremaks ja paremaks integratsiooniks võimalike kriisiolukordade reguleerimisel. Tunnustusena meie tööle on minu hea kolleeg juhatuses Kilvar Kessler juhtimas Põhja-Balti stabiilsusgrupi ühte alamtöörühma, mis tegeleb finantsasutuste piiriülese saneerimise või võimaliku likvideerimise õiguslike küsimuste analüüsiga. Oleme aktiivsed ka Kesk- ja Ida-Euroopa suunal, kus meie poolt juhib koostööd minu teine hea kolleeg juhatuses Andres Kurgpõld.

Kui vaadata Finantsinspektsiooni tegevuse prioriteete eelmisel aastal, siis olulisemaks järelevalveliseks tegevuseks pangandussektoris oli usaldatavusnormatiivide raamistiku Basel II ühe komponendi, sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise protsessi Pillar 2 rakendamine. Teostati analüüs pankade poolt esitatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi raportitele ning koostati järelevalveline hinnang, mida tutvustati krediidiasutustele. Piiriüleste pangagruppide osas esitasime oma järelevalvelised hinnangud emapanga järelevalvetele grupiülese järelevalvelise hinnangu koostamiseks. 2011. aasta järelevalveliste hinnangute rõhuasetus oli eeskätt kvalitatiivsetel teemadel nagu üldjuhtimine, teenuste grupisisene sisseostmine, siseauditi ja teiste sisekontrollimehhanismide kvaliteet, strateegia ja omanikega seotud küsimused.

Pangandussektorile tervikuna ei toonud 2011. aasta kaasa laenunõudluse kasvu. Möödunud aastal jätkus laenumahtude kahanemine sarnase kiirusega nagu 2010. aastal. Pangad väljastavad laene vastavalt üldaktsepteeritud heale tavale ning ei saa väita, et laenude kättesaadavus on laenutingimuste liigse konservatiivsuse tõttu piiratud. Laenuportfellide kahanemine tuleneb peamiselt klientide tulevikukindluse puudumisest ning seeläbi on pärsitud ka laenunõudlus.

Sarnaselt 2010. aastale paranes ka 2011. aastal pankade laenuportfellide kvaliteet ning viivises olevate laenude koondmaht kahanes nii absoluutmahult kui ka osakaaluna laenuportfellist. Aasta jooksul vähenesid nii pika- kui lühiajalised viivislaenud. 2008. aastal alanud majanduslangusest tingitud krediidirisk on suuresti realiseerunud ning pangad on bilansid halbadest laenudest suuresti „puhastanud“. Maksejõuetuks muutunud laenude normaalne teenindamine on taastunud kahjuks vähestel juhtudel.  Pangad on realiseerinud ligikaudu 60% varasematel aastatel moodustatud allahindluse reservidest, mis näitab, et  pangad olid allahindluste moodustamisel väga konservatiivsed.

Pangandussektori likviidsete vahendite tase on kõrge ning see tase ei ole peale euroalaga liitumist ja kohustusliku reservinõude alanemist langenud. Emapankade tasemel tsentraalse likviidsusjuhtimisega pangad kasutavad likviidsusülejääki emapankadelt eelnevatel perioodidel kaasatud laenude tagasimaksmiseks. Seetõttu on finantseerimine muutunud üha rohkem kliendihoiustel põhinevaks. See aga omakorda kahandab pankade likviidsusriski ning alandab ressursi hinda.

Eestis tegutsevate pankade kapitaliseerituse tase oli ja on ka täna kõrge ja kasumlikkus on taastunud. Finantsjärelevalve kõrgendatud tähelepanu all on väikepankade kapitaliseeritusega seotud arengud keskpikas perspektiivis, seda eelkõige nende finantsasutuste osas, kes oma põhitegevuselt olulist tulu ei teeni või kelle kasvustrateegiaga on senini kaasnenud suured kulud. Pankade kasumlikkust on lähiajal kindlasti mõjutamas laenumahtude edasine langus ning madalal tasemel Euribor.

Aruandeperioodil viis Finantsinspektsioon läbi ka mitmed järelevalvemenetlused seoses erinevate lubade andmisega. Olulisemana võib siinjuures ära mainida Swedbank’i Balti struktuuriüksuste restruktureerimisega seotud analüüse ja kapitalijuhtimisega seonduvaid otsuseid.

Pangandusturu läbipaistvuse tagamiseks keelasime eelmisel aastal mitmel  Krediidipanga aktsionäril hääleõiguse teostamise kuni Krediidipanga omanike struktuur ja rahastamine ei vasta Eesti pangandusturu nõuetele.

Ka kindlustussektori järelevalvetegevuses osalesime lisaks regulaarsetele sektori analüüsidele EIOPA üleeuroopalise tugevusanalüüsi läbiviimisel, kus esmakordselt osalesid liikmesriikide olulised kindlustusandjad soolo tasemel. Tugevusanalüüsi läbisid positiivselt kõik kindlustusgrupid, kes selles Eestist soolo või grupi tasemel osalesid. Finantsinspektsioon viis läbi ka Eesti-sisese tugevusanalüüsi elukindlustusandjatele. Tugevusanalüüs näitas, et elukindlustusseltside varad on investeeritud konservatiivselt ning Euroopa võlakirjaturgudel toimuv  olulist mõju seltside kapitalinõuete täitmisele ei oma.

Kahjukindlustuse kindlustusmaksete mahud jäid eelmise aastaga võrreldes praktiliselt muutumatuks, kindlustusmakseid koguti  vaid 0,3% vähem kui aasta tagasi. Arvestades Eesti kahjukindlustuse turu väiksust ning kriisiaja mõju, on nimetatud tegurite loogilise tulemusena kindlustusseltsid laienenud ja laienemas Baltikumiülesteks. Antud ärimudel on seni ennast hästi tõestanud. Elukindlustussektoris on enamik ühte ja samasse finantsgruppi kuuluvatest Balti riikide kindlustusandjatest ühinenud, kahjukindlustussektoris see protsess veel kestab. 2011. aastal kogusid Eesti kahjukindlustusseltsid ligikaudu 22% kindlustusmaksetest Lätist ja Leedust. Seoses lähiajal plaanitavate ühinemistega on riskid, mis asuvad väljapool Eestit, kindlustussektori jaoks veelgi olulisemaks muutumas.

Elukindlustussektoris jätkus möödunud aastal mahtude langus ja nõudluse vähenemine. Võrreldes eelmise aastaga vähenes elukindlustuse poolt kogutud maksete maht 12% võrra. Lisaks  kasvas oluliselt  investeerimisriskiga toodete tagasiostude maht, seda eriti teisel poolaastal. Kuna üle poole kõikidest elukindlustuses kogutavatest maksetest kogutakse Lätist ja Leedust, siis sellest tulenevalt on elukindlustuse näitajad olulisel määral mõjutatud Läti ja Leedu majanduskeskkonnast ning sealsete klientide meelestatusest. Eeltoodust tulenevalt asub Eesti elukindlustusseltsidel valdav osa kindlustusriskist väljaspool Eestit.

Elukindlustussektori investeeringute tootlus oli tulenevalt negatiivsetest arengutest väärtpaberiturgudel surve all ning ükski elukindlustusselts ei teeninud piisavalt investeerimistulu, et ületada klientidele garanteeritud intressimäära. Siiski on seltsidel piisavalt vabasid omavahendeid nimetatud riski katmiseks, kuid sellest olenemata tuleb seltsidel aktiivselt tegeleda oma investeerimispoliitika ülevaatamisega, vähendamaks intressigarantiiriski realiseerumise võimalikkust tulevikus.

Uue finantsteenuste valdkonnana lisandusid eelmisel aastal meie järelevalve alla makseasutused. Makseteenuste turul tegutseb hetkel kaheksa makseasutust, nendest viis täistegevusloa alusel ning kolm piiratud tegevust lubava erandi alusel. Makseasutused vahendasid 2011. aastal 1,1 miljardi euro ulatuses klientide tehinguid, mis  makseasutuste klientide väikest arvu arvestades on erakordselt suur käive. Makseasutuste sektor on kõrgelt kasumlik. Sektor teenis aastaga tulu 11 miljonit eurot ning sektori omakapitali tootlikkus küündis üle 30%. See on võrdväärne kasumiga, mida teenivad kordades suuremad sektorid nagu fondivalitsejad või elukindlustus. Makseasutuste bilansilised riskid on madalad, enamasti koosnevad aktivad nõudmiseni hoiustest pankades või arveldustest partneritega. Samas, arvestades sektori kliendibaasi, kelleks on enamasti läbipaistmatu ärimudeliga off-shore ettevõtted, eksisteerib makseasutuste puhul kõrgendatud rahapesualaste õigusrikkumiste risk. Senistele järelevalvemenetlustele tuginevalt võib anda esmase hinnangu, et mitme ettevõtte puhul on siin tegemist ärikultuuriga, mis paistab silma vähese seaduskuulekusega. Erinevalt teistest järelevalvesubjektidest peab makseasutuste järelevalve rohkem põhinema algmaterjalide vahetule kontrollile. Samuti saab makseasutuste puhul vähem arvestada subjekti enda sisemiste sissekontrollimehhanismide efektiivse toimimisega.

Finantsteenuste järelevalves oleme oluliselt tõstnud kohapealsete kontrollide mahtu Finantsinspektsiooni juhendite ja seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Finantsinspektsioon analüüsis 2011. aastal turu läbipaistvuse eesmärgil investeerimisriskiga hoiuste turgu ja kahetsusväärselt peab nentima, et vaadeldud pea kaheaastase perioodi jooksul oli investorite jaoks kaalutud keskmine tootlus selle investeerimisinstrumendi kasutamisel negatiivne. Siinkohal on hea meel tõdeda, et Finantsinspektsiooni algatusel  viidi möödunud aastal seadusemuudatus, mis karmistab pankade jaoks klientide sobivusnõuete hindamist vastava investeerimistoote pakkumisel.

Turukuritarvituste ennetamisel ja vajadusel võimalikke turukuritarvitajate tõhusamaks heidutamiseks jätkasime aktiivset koostööd Politsei- ja Piirivalveameti ning Prokuratuuriga.

Finantskirjaoskuse edendamisel oli meie peamine tähelepanu suunatud koolidele ja õpetajatele. Koostöös Tallinna Börsi, Pangaliidu ja turuosalistega viisime läbi terve rea temaatilisi õppepäevi erinevates Eesti maakondades. Meie tarbijaveebi arendamisel oli oluliseks teetähiseks erinevate finantsteenuste võrdlustabelite lisandumine, mis peaks oluliselt suurendama finantsteenuste turu läbipaistvust ja parendama inimeste võimet leida endale sobivaim teenusepakkuja.

Kokkuvõttes on meie tegevus muutumas Euroopa-kesksemaks, Eesti finantsasutuste stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagamisel saame järjest enam toetuda oma headele kolleegidele Euroopas nii nagu nemad meiegi kompetentse ja oskusi rakendada saavad.

 Tänan tähelepanu eest!