Finantsinspektsiooni strateegia 2011 - 2015

TEGEVUSSUUND 1. FINANTSINSPEKTSIOONI JÄRELEVALVELISE VÕIMEKUSE TÕSTMINE

1.1. Menetluste ühetaolisus ja suurem läbipaistvus
Saavutada formaliseeritud ja digitaliseeritud tööprotsesside abil menetluste ühetaolisus ja suurem läbipaistvus. Koostada käsiraamatuid, eelkõige loa- ja sobivusmenetluste jaoks. Menetluste ühetaolisus vähendab ühtlasi personaliriski. Majasiseste töövoogude paremaks juhtimiseks ja hindamiseks jätkata infotehnoloogiliste arenduste rakendamist, nt kirjade töövoo rakenduse juurutamine jms. Parendada projektipõhiste majasiseste tööprotsesside korraldust, tagamaks väikese organisatsiooni ressursside optimaalset kasutamist, samuti suurendada seeläbi ka keerulisemate menetluste õiguskindlust.

1.2. Riskipõhise järelevalvemudeli täiustamine
Riskipõhise järelevalvemudeli täiustamisel arvestada finantsturu arengutega. Suurendada riskipõhise järelevalvemudeli osakaalu pensionifondide järelevalves, sh portfellide riskipõhine analüüs. Täiendada riskipõhist järelevalvemudelit kindlustussektoris ja viia see vastavusse elu- ja kahjukindlustuse uue kapitali adekvaatsuse raamistiku Solventsus II nõuetega. Luua subjekti- ja riskipõhine teadmusbaas (IT- arendus, mis võimaldab järelevalveliste andmete süsteemset subjekti- ja riskipõhist lisamist ja kasutamist). Järelevalveliste kolleegiumide töös teha aktiivset kaastööd ühiste analüüsimetoodikate rakendamisel (ühine ja sünkroniseeritud analüüsi- ja otsustusprotsess). Koostöös Rahandusministeeriumi ja Eesti Pangaga viia läbi regulaarsed siseriiklikud kriisiõppused. Koostada eelkõige kapitalijärelevalve tarbeks ettepanekud ennetavate haldusmeetmete raamistiku korrastamiseks, et oleks võimalik õigeaegne järelevalveline sekkumine ja sobiv paindlikkus meetmete rakendamisel. Tagada valmisolek panganduse uue kapitali adekvaatsuse raamistiku Basel 3 rakendamiseks, sh koostada kapitalinormatiivi muutuse ja likviidsusnormatiivi kehtestamisest tulenevad mõjuanalüüsid, osaleda siseriiklikul tasandil Basel 3-ga seotud regulatsioonide väljatöötamisel, kujundada sobiv järelevalvemudel.

1.3. Aruandluse optimeerimine
Rakendada proportsionaalsuse ja olulisuse printsiipi järelevalvelise aruandluse koormuse optimeerimisel. Järelevalveliste aruannete koostamise ja esitamise kulude optimeerimiseks luua järelevalvesubjektidele võimalus esitada aruandeid veebipõhiselt. Luua võimalus liikmesriikide järelevalvetele ja Euroopa Liidu (EL) järelevalveasutustele aruannete esitamiseks EL kehtestatud formaadis ning tähtaegadel. Aruannetes esitatud andmete usaldusvääruse tõstmiseks suurendada automatiseeritud kontrollist erinevate kontrollimeetodite sealhulgas kohapealsete kontrollide osakaalu.

1.4. Finantssektori riskide vähenemine
Teha ettepanekud järelevalvelise hinnangu (Pillar II) rakendamisel õiguskindluse ja läbipaistvuse suurendamiseks, sealhulgas vajadusel õigus nõuda järelevalvesubjektidelt täiendavat kapitali. Järelevalvelise hinnangu koostamisel piiriüleste gruppide osas arvestada koduriigi (grupiülese) järelevalvemetoodikaga ning sellega seoses viia vajadusel sisse muudatused ka järelevalveprotsessi. Täiustada tugevusanalüüside läbiviimise metoodikat, ajakohastada süsteemselt oluliste filiaalide üle järelevalve teostamise mudelit ning täpsustada erinevate valdkondade üle järelevalve teostamise kohustusi ja vastutuse määra, seda eelkõige likviidsusriski järelevalve osas. Süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhul saavutada detailsemad kokkulepped info saamiseks koduriigi järelevalveasutustelt tsentraliseeritud äriliinide riskide juhtimise osas. Süvendada finantsasutuste organisatsioonide (huvide konfliktid, isiklikud tehingud, peibutised jmt.) seiret. Viimasega maandades riski, et subjektide töötajad või subjektid ise seavad oma huvid õigusliku aluseta kõrgemaks klientide huvidest või organisatsiooni keerukuse ja hägustunud vastutuse tõttu saaksid võimalikuks rikkumised või vastutamatuse olukord subjektis.

1.5. Teenuse osutamise standardite tõstmine
Turuosaliste võrdse kohtlemine tagamiseks Eesti turul leppida subjekti koduriigi järelevalvega täpsemalt kokku Finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) kontrolli põhimõtetes olulisemate investeerimisteenuseid osutavate krediidiasutuste filiaalide osas, võttes lähtekohaks Euroopa väärtpaberituru ameti ESMA vastava dokumentatsiooni. Makseasutuste puhul pöörata kõrgendatud tähelepanu rahapesu tõkestamise valdkonna järelevalvele. Jõustada ja rakendada vastutustundliku laenamise juhend, millega sisustada täpsemalt krediidiasutuse hoolsuskohustuse määr laenude väljastamisel. Panustada börsiaktsiaseltside ja finantsjärelevalve subjektide auditikomiteede tegevuse rakendumisse, Hea ühingujuhtimise tava (HÜT) ajakohastamisse ja audiitortegevuse arengusse.

1.6. Võimalike finantsturu kuritarvitajate heidutamine
Selgitada finantsturu kuritarvituste kahjulikkust. Avaldada Finantsinspektsiooni otsustatud karistused. Avalikustada menetluste tulemusi määral, mis ei kahjusta menetlust või ei ole seadusega keelatud. Panustada oskusteabega Finantsinspektsiooni teate alusel algatatud kriminaalmenetlusse. Töötada jätkuvalt koos Rahandus- ja Justiitsministeeriumiga ettepanekutega, mille eesmärgiks on oluliselt tõsta rahaliste karistuste määra õigusrikkumiste puhul finantssektoris. Jätkata koostööd turuosalistega ja vajadusel Finantsinspektsiooni juhendite väljatöötamist, mis on suunatud finantsvahenduses võimalike rikkumiste ennetamisele. Jätkata koostööd ja toetada selliseid arenguid, mis suurendaksid Politseiametis ja Prokuratuuris finantssektoris toimunud turukuritarvitamiste menetlemise tõhusust (spetsialiseeritud allüksused, koolitused jms). Pakkuda nimetatud asutuste töötajatele lühiajalise stažeerimise võimalust Finantsinspektsioonis, et parandada nende teadmisi finantssektori toimimisest ja järelevalvelise töö eripäradest.

1.7. Motiveeritud töötajad
Finantsinspektsiooni personalipoliitika tunnustab ja hindab kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste. Arendada Finantsinspektsiooni kui hea tööandja mainet. Toetada lühiajalisi õppereise välisriikide järelevalvetesse, kasutada töötajate koolitamisel maksimaalselt neid võimalusi, mida pakub koostöö Euroopa järelevalveasutuste (3L3) tasandil. Kuluefektiivsusest lähtuvalt eelistada 3L3 koolitusi ja majasiseseid rühmakoolitusi.

TEGEVUSSUUND 2. FINANTSINSPEKTSIOON KUI TEGUS KOOSTÖÖPARTNER

2.1. Koostöö turuosalistega, normi selgitamine ja finantsturu suunamine
Jätkata finantsturu suunamist normide ühetaoliseks rakendamiseks juhendmaterjalide ja ringkirjade kaudu. Koostada detailsed juhendmaterjalid turuosalistele ja finantsturule sisenejatele erinevate loamenetluste tarbeks. Püüelda regulatiivse ja järelevalvelise arbitraaži vähendamisele, tehes ettepanekuid õigusraamistiku täpsustamiseks finantsteenuste osutamisel erinevates finantssektorites, et tagada finantsteenuste tarbijate ühetaoline kohtlemine ja informeeritus teenusega kaasnevatest riskidest ja sobivusest. Lähtuda erinevate järelevalvemenetluste läbiviimisel (kohapealsed kontrollid jms) Finantsinspektsiooni riskihinnangutest ja järelevalvesubjektide ühetaolise kohtlemise põhimõttest. Jätkata koostööd sektoripõhiste liitudega ja finantsturult parema tagaside saamiseks korraldada turuosaliste seas vähemalt üks rahulolu-uuring.

2.2. Siseriiklik ametialane koostöö
Teha aktiivset koostööd Rahandusministeeriumi ja Eesti Pangaga finantsstabiilsuse ja turu arengu toetamiseks. Olla oma tegevuses avatud ja konstruktiivne, lähtudes sõlmitud ühistegevuse kokkulepetest ja väljakujunenud koostöövõrgustikust. Pakkuda võimaluste piires oma oskusteavet koostööpartnerite (Prokuratuur ja Politseiamet) ja kohtunike koolitamiseks finantsvaldkonnas, tagamaks finantskuritegude mõjuvat, erapooletut ja kiiret menetlemist, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust. Toetada ja vajadusel nõustada kohtueelsete tarbijavaidluste lahendamise mehhanismi loomist. Teha ettepanek Konkurentsiametile koostöökokkuleppe sõlmimiseks. Osaleda aktiivselt riikliku finantskirjaoskuse strateegia väljatöötamisel ja selle hilisemal rakendamisel.

2.3. Piiriülene ametialane koostöö
Lähiaastatel kasvab oluliselt piiriülese koostöö roll Finantsinspektsiooni tegevuses. See tuleneb nii EL uutest regulatsioonidest, mis on suunatud piiriülese koostöö reguleerimisele, piiriülestest menetlustest ning menetlusprintsiipide ja metoodikate ühtlustamise vajadusest kui ka 3L3 tasandi uute järelevalveasutuste loomisest. Viimased toovad kaasa vajaduse suurendada Finantsinspektsiooni panust EL finantsturu harmoniseerimisel (uute regulatsioonide väljatöötamine, regulatsioonide ühetaolise rakendamise tagamine). Oma seisukohtade tugevamaks esitamiseks 3L3 tasandil on oluline strateegiliste partnersuhete loomine, ennekõike Läänemerega piirnevate riikide ja teatud küsimustes ka vastuvõtvate riikidega. Tegutseda aktiivselt 3L3 tasandil uute ametite loomise juures, eesmärgiga tagada meie huvide piisav esindatus uute ametite juhtorganites. 3L3 tasandil toetada neid regulatiivseid initsiatiive, mis tooksid kaasa siseturu tõhusama toimimise nii, et koos järelevalveliste õiguste delegatsiooniga toimuks ka vastav kohustuste delegatsioon. 


TEGEVUSSUUND 3. FINANTSINSPEKTSIOONI ROLL FINANTSTEENUSTE TARBIJATE NÕUSTAMISEL JA SUUNAMISEL

3.1. Osalemine finantskirjaoskuse taseme parandamises
Projekti ”Minuraha projekt” eesmärgiks on finantsalase kirjaoskuse tõstmine, vastava temaatika inimestele lähemale viimine, pikemas perspektiivis inimeste teadlikumaks muutumine. Osaleda riikliku finantskirjaoskuse strateegia koostamisel. Projekti „Minuraha projekt“ peamised tegevussuunad on: (1) koolitajate koolitamine ehk finantsalase kirjaoskuse teemadel õpetajate, karjäärinõustajate ja teiste spetsialistide koolitamine; (2) üldhariduskoolides finantsalase kirjaoskuse teemade õpetamine; (3) koostööprojektid organisatsioonidega erinevate sihtgruppideni jõudmiseks, neile vajalike infomaterjalide koostamine ja koolituste korraldamine. Oma mandaadi täpsustamiseks teha ettepanekud finantshariduse edendamise vastustuse selgeks määratlemiseks Finantsinspektsiooni seaduses.

3.2. Finantsinspektsiooni ekspertteadmiste tutvustamine
Finantsinspektsiooni tegevust käsitlevad uuringud on näidanud, et järelevalveasutuse maine on hea. Jätkata saavutatud mainetaseme kinnistamist proaktiivse kommunikatsiooni ja oma tegevuse süstemaatilise ning asjakohase tutvustamise kaudu. Eristada Finantsinspektsiooni kommunikatsioon selgemalt „Minuraha projekti” kommunikatsioonist. Finantsinspektsiooni töötajad peavad erialaseid loenguid, osalevad lektoritena seminaride ning koolituste läbiviimisel ja teevad kaastööd päevakajaliste finantssektori tegevust kajastavate ekspertartiklite kirjutamisel.