Ühtse finantsjärelevalve loomise ajalugu

1. jaanuaril 2002 tööd alustanud Finantsinspektsioon ühendas endas Eesti Panga Pangainspektsiooni ning Rahandusministeeriumi haldusalas tegutsenud Kindlustusinspektsiooni ja Väärtpaberiinspektsiooni.

PANGAINSPEKTSIOON

Eesti Panga Pangainspektsioon loodi 1991. aasta detsembris ja alustas sisulist tegevust 1992. aasta kevadel. Pangainspektsioonis töötas 1992. aasta lõpul 10 inimest. 1992. aastal tegutses Eestis nelikümmend panka ja nende toimimine oli üsna kaootiline. Pangajärelevalve esmaseks ülesandeks, eriti 1993-1994. aastal oli pangasüsteemi stabiilsuse tagamine. Mingil hetkel oli see peaaegu olemusliku tähtsusega osa Eesti rahasüsteemi stabiilsuse tagamisest. 1992. aasta lõpus alanud panganduskriisi tagajärgede kõrvaldamine ja pangasüsteemi ümberkorraldamine tähendasid Pangainspektsioonile suurt töökoormust. Samal ajal tuli luua ka pangajärelevalve sisemised funktsioonid ja tööjaotus. Inspektsiooni juhtis kuni 1993. aasta lõpuni Margus Tilga. 1994. aastal nimetati Eesti Panga Pangainspektsiooni juhatajaks Pilvia Nirgi, tema asetäitjatena töötasid Anu Holter ja Andres Sutt. Töötajaid oli inspektsioonis keskmiselt 15 kuni 20. Kui Pilvia Nirgi 1998.aasta mais ametist lahkus, võttis ameti ajutiselt üle asetäitja Andres Kurgpõld. Jaanuaris 1999 nimetati Pangainspektsiooni juhatajaks Andres Trink ja Andres Kurgpõld jätkas taas inspektsiooni juhataja asetäitjana.

KINDLUSTUSINSPEKTSIOON

Kindlustusinspektsioon loodi Rahandusministeeriumi haldusalas 1. jaanuaril 1993, inspektsiooni tööd juhtis esimesed kaheksa aastat Ellen Ridaste. Töötajaid oli inspektsioonis neil aastatel keskmiselt 15-20. Jaanuarist 2001 lahkus Ellen Ridaste vastavalt uuele kindlustusseadusele, mis sätestas, et kindlustusinspektsiooni peadirektori ametiaeg lõpeb 31.detsembril 2000. Peadirektori ülesannetes asus kindlustusinspektsiooni juhtima asetäitja Kaido Tropp, kes alates maist 2001 jätkas juba peadirektorina.

VÄÄRTPABERIINSPEKTSIOON

Väärtpaberiamet loodi Rahandusministeeriumi haldusalas 1.jaanuaril 1994, ametit asus juhtima Vahur Lokk. 1996. aastal reorganiseeriti amet ümber Väärtpaberiinspektsiooniks. 1997. aasta aprillis rahuldas rahandusminister Mart Opmann Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori Vahur Loki lahkumisavalduse, septembrist 1997 asus peadirektorina ametisse Marek Mägi. Vahepeal täitis inspektsiooni peadirektori kohuseid peadirektori asetäitja Indrek Jakobson.

Marek Mägi lahkus ametist 2000 aasta augustist, inspektsiooni kohusetäitjaks määrati ajutiselt Andre Nõmm ja seejärel Lelo Liive. Jaanuaris 2001 nimetati Väärtpaberiinspektsiooni uueks peadirektoriks Kristjan-Erik Suurväli. Väärtpaberiinspektsiooni 17 ametikohast oli sel hetkel ametnikega täidetud 11.

ÜHTSE JÄRELEVALVE LOOMINE

Panganduse, kindlustuse ja väärtpaberituru riikliku järelevalve teostamist ühtse pädevusega asutuse kaudu peeti vajalikuks mitmel olulisel põhjusel. Kõigepealt tulenes see vajadus finantsturgude ja -teenuste süvenevast integratsioonist, spetsialiseerumise vähenemisest ja erinevate finantsteenuste üha suuremast läbipõimumisest. Samuti loob koostöö võimaluse efektiivsemaks riskide hindamiseks ja kriiside juhtimiseks ning finantsturu erinevate osade lõikes on seeläbi ka finantsjärelevalve kvaliteet sarnane.

Ühtse järelevalve loomise vajadus kerkis teravamalt päevakorda seoses Maapanga pankrotiga 1998 aasta suvel. Reformi läbiviimist taotles Eesti Panga nõukogu oma otsusega 4. märtsist 1999 ning Vabariigi Valitsus oma istungitel 8. juunil 1999 ja 13. juulil 1999. Valitsuse istungil 13. juulil 1999.a vastu võetud otsuse alusel moodustas rahandusminister 4. augustil 2000.a komisjoni finantsjärelevalve seaduse väljatöötamiseks. Seaduse väljatöötamiseks loodud komisjoni kuulusid Eesti Panga, Rahandusministeeriumi, Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni esindajad.

Komisjon esitas seaduse eelnõu rahandusministrile 2000. aasta 16. oktoobril. Eelnõus määrati kindlaks finantsjärelevalve teostamise eesmärk, tegevus ning selle finantseerimise alused. Seaduseelnõu nägi ette, et uus asutus teostab riiklikku järelevalvet nii pangandus-, kindlustus-, kui ka väärtpaberiturul tegutsevate ettevõtete üle. Vabariigi Valitsus esitas eelnõu Riigikogu menetlusse 2000. aasta detsembris. Finantsinspektsiooni seaduse teisel lugemisel otsustas Riigikogu, et finantsjärelevalve asutus luuakse Eesti Panga juurde.

Finantsinspektsiooni seadus võeti Riigikogus vastu 9. mail 2001. aastal. Samal päeval võttis Riigikogu vastu ka Finantsinspektsiooni seaduse rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse. Fundamentaalne reform Eesti finantssektori järelevalves oli toimunud.

Finantsinspektsiooni esimesse nõukogusse kuulusid Siim Kallas, Vahur Kraft, Matti Klaar, Veiko Tali, Andres Sutt ja Ruut Mägi. Juulis 2001 kinnitas nõukogu uue järelvalveorgani ajutiseks juhatuse esimeheks Eesti Panga Pangainspektsiooni juhataja Andres Tringi. Lisaks Tringile kuulusid juhatusse Väärtpaberiinspektsiooni juhataja Kristjan-Erik Suurväli ning Kindlustusinspektsiooni peadirektor Kaido Tropp. Juhatuse ülesandeks oli koordineerida ettevalmistusi ühendatud finantsjärelevalve loomiseks, et alustada tegevust 1. jaanuaril 2002.

Septembris 2001 kiitis Finantsinspektsiooni nõukogu heaks juhatuse esitatud järelevalveorgani strateegia aastateks 2002-2003, organisatsiooni struktuuri põhimõtted ning nõukogu reglemendi. Detsembris 2001 nimetas nõukogu juhatuse esimeheks alates 1. jaanuarist 2002 Andres Trink'i, juhatuse liikmetena jätkasid Kristjan-Erik Suurväli ja Kaido Tropp. Uute liikmetena nimetati juhatusse Kilvar Kessler ja Andres Kurgpõld. Andres Kurgpõld hakkas juhtima krediidiasutusi ja investeerimisühinguid hõlmavat kapitalijärelevalvet. Kilvar Kessleri vastutusalaks said finantssektori õiguslikud küsimused.

1. juulist 2002 nimetas Finantsinspektsiooni nõukogu inspektsiooni juhatuse liikmeks senise investeerimis- ja pensionifondide järelevalve osakonna juhataja Angelika Koha.

Juunist 2005 jõustus Finantsinspektsioonis struktuurimuudatus, millega inspektsioon läks üle kapitali- ja teenusejärelevalve põhisele töökorraldusele. Kapitalijärelevalve on suunatud eelkõige turuosaliste maksevõime ja jätkusuutlikkuse analüüsile, teenusejärelevalve finantsteenuste läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja efektiivsuse tagamisele.