Tänapäeval ei kujuta keegi meist ette elu ilma pangakonto ja -kaardita. Pangakonto omamine tundub justkui põhiõigus, mis on eluks ja toimetusteks hädavajalik ning mida pangad peavad meile pakkuma. Samamoodi ei kujuta paljud meist ette, et mõnele pangakontole laekub igal hommikul 10 miljonit eurot, mis on lõunaks sealt edasi liikunud teistele kontodele ja isikutele. Ülekande põhjust, raha saatjat ja saajat väga tihti teada ei olegi.
On üks ütlemata reegel, et naabrist tuleb olla parem. Paljudel juhtudel on naabrite võistlev konkurents tervitatav. Kui me aga võrdleme riike selle järgi, kes suudab pakkuda finantskurjamitele soodsamat tegutsemiskeskkonda, siis selles ei tahaks küll naabrist parem olla. Paraku hetkel aga oleme.
Viimastel päevadel on kõneainet pakkunud petuskeemid, millega meelitatakse finantsteenuste varjus inimestelt välja suuri summasid. Nendes asjades ei ole paremat kaitsevalli, kui inimese enda hoolsus oma rahaasjade ajamisel.
