Avalehekülg
Finantsinspektsioon
Registrid, nimekirjad, OAM
Üleeuroopaline järelevalve
Turuosalised
Regulatsioonid
Andmed finantsturu kohta
Tegevusload
Infomaterjalid
Uudiste tellimine
Rikkumisest teavitamine
Turuosalistele
Tarbijale
Meediakeskus Valdkonnad
HOIATUSTEATED
Virtuaalraha (ICO)
MiFID II
Innovatsioon
Ühisrahastamine
Tarbijakrediit
Pangandus
Kindlustus
Kindlustusvahendus
Väärtpaberiturg
Investeerimine
Makse- ja e-raha asutused
Rahapesu tõkestamine
Finantsinspektsiooni tarbijaveeb
Avalehekülg
|
|
Kuritöö ja karistus rahanduses ei ole tasakaalusArvestades finantssektori mõjukust ühiskonnas, on põhjust üle vaadata sealsete rikkumiste eest karistuste määramise kord ja nende suurused, kirjutab Finantsinspektsiooni õigusosakonna juht Siim Tammer. Käsitledes finantssektori karistusraamistikku, ei saa jätta kõrvale kirjandusklassikat, milles õigusteaduse tudeng vaevleb küsimuses, kas seadused kehtivad ainult tavainimestele ja kas privilegeeritutel on õigus neid rikkuda või vähemalt mitte saada karistatud. Mõneti samasugused küsimused võivad painata ka tänaseid juuratudengeid, kui nad puutuvad kokku kehtiva karistuspoliitikaga. Ühtpidi on riik küsimustes, mis puudutavad igapäevaelu rikkumisi ja neile järgnevaid karistusi, üsna usin. Näiteks puude või põõsaste kahjustamise või hävitamise eest saab isikut karistada kuni kolmeaastase vangistusega. Võltskaubanduse eest – sisuliselt kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine – karistatakse kuni kaheaastase vangistusega. Vaieldamatult teenivad karistused siin üllast eesmärki – karistus(poliitika) peab olema mõjus. Loe edasi siit. |
Päevakorral |
