Finantssektori trahvidest meil ja mujal
Koalitsioonikõnelustes on kõlama jäänud, et konkurentsiasjades tuleb üle minna haldustrahvidele. Finantsinspektsiooni arvates tuleb haldustrahvidele kohe üle minna ka finantsjärelevalves, et tagada ühetaolisem konkurents ja suurem turvalisus finantssektoris. Selle aasta lõpus jõustuv kõpitsetud väärteo trahviraamistik küll parandab olukorda võrreldes praegusega, kuid jätab soovida võrreldes haldustrahvidega täpselt neil põhjuseil, mida toonitati koalitsioonikõnelustel.
Finantsinspektsioon karistas 6.märtsil Eestis tegutsevat panka väärteomenetluses 19 000 euro suuruse rahatrahviga, sest pank avaldas tehnilise vea tõttu pangasaladuse kolmandatele isikutele. Vastavalt seadusele on maksimaalne trahv sellise teo eest juriidilisele isikule 32 000 eurot. Rootsi finantsinspektsioon teatas 15.märtsil, et trahvis Rootsis tegutsevat panka halduskorras 75,7 miljoni euroga, kuna pank näitas klientidele ebaõigeid kontojääke.
On selge, et 19 000 eurone trahv ei erguta panka oma infosüsteeme parandama. Küll aga võtab 75 miljonit tõsiselt mõtlema, kas oleks mõistlik see summa paigutada hoopis IT-turvalisusse. Eesti võiks olla digiriigina huvitatud sellest, et tema olulised osised töötaksid laitmatult ja pangad oleksid stabiilsed.