Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (European Insurance and Occupational Pensions Authority, EIOPA) alustas tegevust jaanuaris 2011.

Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded:

  • aidata kaasa ühtsete regulatiivsete ja järelevalveliste standardite ja tavade väljatöötamisele, koostades suuniseid, soovitusi ning regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid;
  • esitada arvamusi Euroopa Liidu institutsioonidele;
  • aidata kaasa Euroopa Liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele,
  • aidata edendada ühtset järelevalvekultuuri,
  • aidata vahendada ja lahendada erimeelsusi pädevate asutuste vahel,
  • aidata tagada järelevalvekolleegiumide ühtne toimimine ka eriolukordades;
  • edendada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;
  • teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, ning tagada, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu antud hoiatusi ja soovitusi täidetaks kohaselt;
  • koostada pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperthinnanguid, väljastada suuniseid ja soovitusi ning kehtestada parimaid tavasid;
  • jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas;
  • teha turgude majandusanalüüse;
  • tugevdada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset;
  • aidata kaasa järelevalvekolleegiumide ühtsele ja järjepidevale tegevusele,
  • aidata kaasa süsteemsete riskide jälgimisele, hindamisele ja mõõtmisele, saneerimis- ja likvideerimiskavade väljatöötamisele ja koordineerimisele,
  • aidata kaasa kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitse tagamisele Euroopa Liidus;
  • võtta üle kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee senised ja pooleliolevad ülesanded.

Ülesannete täitmiseks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel volitused:

  • töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud;
  • töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud;
  • anda välja suuniseid ja soovitusi;
  • võtta vastu pädevatele asutustele kohaldatavad üksikotsused;
  • võtta Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldamise tõttu vastu finantseerimisasutustele kohaldatavad üksikotsused;
  • esitada arvamusi Euroopa Parlamendile, Nõukogule või Komisjonile;
  • koguda vajalikku teavet finantsasutuste kohta;
  • töötada välja ühine metoodika üksikute toodete omaduste ja müügiprotsessi mõju hindamiseks finantsasutuste finantsseisundi ja tarbijakaitse vaates;
  • luua oma pädevusalas tsentraalselt juurdepääsetav registreeritud finantseerimisasutuste andmebaas.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tarbijakaitse ja finantstegevusega seotud ülesanded

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab endale juhtrolli tarbijatele suunatud finantstoodete ja -teenuste läbipaistvuse, lihtsuse ja selguse edendamisel Euroopa Liidu siseturul, sealhulgas:

  • kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste kohta ning koostab vastavaid aruandeid;
  • vaatab läbi ja kooskõlastab pädevate asutuste algatusi finantsteadmiste ja -hariduse alal;
  • töötab välja finantsvaldkonna koolitusstandardeid;
  • aitab välja töötada ühtseid avalikustamisreegleid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve:

  • jälgib uusi ja olemasolevaid finantsteenuste liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimistavade ühtlustamiseks;
  • võib teha hoiatusi, kui mõni finantstegevus ohustab tõsiselt järelevalvelisi eesmärke;
  • moodustab finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki riiklikke järelevalveasutusi. Komitee eesmärk on tagada uute või uuenduslike finantsteenuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa pangandusjärelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, Nõukogule ja Komisjonile;
  • võib ajutiselt keelata või piirata tegevusi, mis ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja terviklikkust või kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust Euroopa Liidus. Vajaduse korral võib järelevalve ajutiselt keelata või piirata mingeid finantstegevusi ka eriolukorra ajal;
  • võib hinnata ka finantstegevuste keelustamise või piiramise vajadust. Sellise vajaduse ilmnemisel teavitada sellest Euroopa Komisjoni, et hõlbustada piirangute seadmist.

Struktuur

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koosseisu kuuluvad:

  • järelevalvenõukogu
  • juhatus
  • eesistuja
  • tegevdirektor
  • apellatsiooninõukogu.

Järelevalvenõukogu (Board of Supervisors) hääleõigusega liikmeteks on liikmesriikide finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutava asutuse juht, kes peab osalema järelevalvenõukogu kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas. Iga liikmesriigi finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutav asutus peab nimetama oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes asendab asutuse juhti, kui viimane ei saa järelevalvenõukogu kohtumisel osaleda.

Järelevalvenõukogu hääleõiguseta liikmed on:

  • Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja;
  • Euroopa Komisjoni esindaja;
  • Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) esindaja;
  • üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest.

Järelevalvenõukogu määrab oma eesistuja. Järelevalvenõukogu annab juhiseid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuseks, võtab vastu arvamusi ja soovitusi ning annab nõu.

Lisaks on järelevalvenõukogu ülesanded:

  • võtta vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutuse järgmise aasta ja mitmeaastane tööprogramm;
  • võtta juhatuse ettepaneku põhjal vastu asutuse tegevust käsitlev aastaaruanne;
  • võtta vastu asutuse eelarve;
  • võtta vastu ja avalikustada oma kodukord, milles sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid.

Juhatusse (Management Board) kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed. Kõigil juhatuse liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes asendab juhatuse liiget, kui viimasel ei ole võimalik koosolekul osaleda.

Tegevdirektor ja Euroopa Komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta. Erandina on komisjoni esindajal õigus hääletada asutuse eelarvet puudutavates küsimustes.

Juhatuse ülesanne on tagada, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab oma kohustusi ja ülesandeid, sealhulgas:

  • esitada järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastane ja mitmeaastane tööprogramm;
  • võtta vastu asutuse personalipoliitika kava ja personalieeskirjad;
  • võtta vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust;
  • teha aruande kavandi alusel ettepanek asutuse tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta;
  • võtta vastu ja avalikustada oma kodukord;
  • nimetada ja vabastada ametist apellatsiooninõukogu liikmed.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esindab eesistuja. Eesistuja (Chairman) on täiskohaga töötav sõltumatu spetsialist, kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu pärast avalikku valikumenetlust. Pärast järelevalvenõukogu valitud kandidaadi ärakuulamist on Euroopa Parlamendil õigus esitada valitud isiku nimetamise kohta vastuväiteid. Lisaks eesistujale valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast asendusliikme, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral.

1. veebruaril 2011 andis Euroopa Parlament nõusoleku kinnitada Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistujaks Gabriel Bernardino. Eesistuja kinnitati ametisse viieks aastaks.

Eesistuja ülesanded on:

  • vastutada järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest;
  • juhatada järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekuid.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad igal ajal kutsuda eesistuja või tema asendusliikme tegema avaldusi ja vastama parlamendi liikmete kõikidele küsimustele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet juhib tegevdirektor. Tegevdirektor (Executive Director) on täiskohaga sõltumatu spetsialist, kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu pärast avalikku valikumenetlust ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.

Tegevdirektori ülesanded on:

  • vastutada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhtimise eest;
  • valmistada ette juhatuse tööd;
  • võtta vastu sise-eeskirjad ja avaldada teatised, et tagada asutuse toimimine;
  • koostada asutuse järgmise aasta ja mitmeaastane tööprogramm;
  • vastutada asutuse iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest;
  • koostada asutuse esialgne eelarveprojekt, käsutada eelarvevahendite kasutamist ning täita eelarvet;
  • koostada igal aastal aruande kavand, mille ühes jaos käsitletakse asutuse õiguslikku ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi;
  • kasutada talle töötajate suhtes antud volitusi ja lahendada personaliküsimusi.

Apellatsiooninõukogu (Board of Appeal) on Euroopa järelevalveasutuste ühine organ, mis koosneb kuuest liikmest ja kuuest asendusliikmest, kes on otsuste tegemisel sõltumatud ja kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutuse juhatusel on pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist õigus nimetada Euroopa Komisjoni esitatud nimekirja alusel ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget. 

Iga isik võib esitada apellatsiooninõukogule kaebusi Euroopa järelevalveasutuste otsuste peale, mis on talle saadetud. Samuti otsuste peale, mis on vormiliselt saadetud teisele isikule, kuid puudutavad teda siiski otsusena otseselt ja isiklikult.

Apellatsiooninõukogu otsuse peale võib esitada hagi Euroopa Kohtule.

Juhtimine

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõrgeim otsustusorgan on järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad kõigi Euroopa Liidu riikide kindlustuse ja tööandjapensionide järelevalve eest vastutavate asutuste juhid. Järelevalvenõukogu töös osaleb hääleõiguseta Euroopa Komisjoni esindaja ning Norra ja Šveitsi järelevalveasutuse esindajad.

Järelevalveasutuse juhatus koosneb eesistujast ja järelevalvenõukogu nimetatud kuuest liikmest. Hääleõiguseta osalevad juhatuse koosolekutel tegevdirektor ja Euroopa Komisjoni esindaja.

Eesistuja on täiskohaga töötav sõltumatu spetsialist, kes vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekuid. Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse avaliku konkursi kaudu, kusjuures Euroopa Parlament võib vajaduse korral esitada ametikohta täitva isiku suhtes vastuväiteid.

Tegevdirektor on täiskohaga töötav sõltumatu spetsialist, kes vastutab järelevalveasutuse juhtimise eest ja valmistab ette juhatuse tööd. Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse avaliku konkursi kaudu, ametissenimetamiseks on vaja Euroopa Parlamendi heakskiitu.