Investeerimine

Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud investeerimisühingute, ühisrahastusteenuste osutajate, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide ning väärtpaberituru üle. 

  • Eestis tegutsevate investeerimisühingute filiaalide üle teostab esmast järelevalvet nende emamaa järelevalveasutus.
  • Ülepiiriliste investeerimisteenuste pakkujate üle teostab järelevalvet üksnes nende emamaa järelevalveasutus.

Mis on investeerimisühing?

Investeerimisühing on aktsiaselts, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid.  

Investeerimisteenused on:

  • väärtpaberite omandamine või võõrandamine oma nimel ja kliendi arvel.
  • väärtpaberite omandamine või võõrandamine kliendi nimel ja arvel.
  • väärtpaberitega tehingu tegemise korralduse vastuvõtmine kliendilt ja selle edastamine või täitmine kliendi arvel.

  • väärtpaberitega oma arvel kauplemine.

  • väärtpaberitest moodustatud portfelli valitsemine iga kliendi jaoks eraldi vastavalt kliendi antud juhistele.

  • väärtpaberite emiteerimise tagamine.

  • väärtpaberite emiteerimise, avaliku pakkumise või väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele võtmise korraldamine.

Investeerimisühinguna tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon.

Mis on fondivalitseja?

Fondivalitseja on äriühing, mille põhiline tegevusala on investeerimisfondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Fondi valitsemine on fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine, fondi vara investeerimine, fondi vara üle arvestuse pidamine ning muu nimetatud toimingutega otseselt seotud tegevus. Fondivalitseja võib valitseda mitut fondi.

Fondi raha, väärtpabereid ja muud vara säilitab reeglina depositoorium vastavalt fondivalitseja ja depositooriumi vahel sõlmitud depoolepingule.

Fondivalitseja ja depositoorium on kohustatud hoidma lepingulise fondi vara lahus nende endi varast. Fondi vara ei kuulu fondivalitseja ja depositooriumi pankrotivara hulka ning selle arvel ei saa rahuldada fondivalitseja ja depositooriumi võlausaldajate nõudeid.

Avaliku investeerimisfondi (sh pensionifondi) valitsemiseks on vaja tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. Mitteavalike investeerimisfondide valitsemiseks peab fondivalitseja oma tegevuse Finantsinspektsioonis vähemalt registreerima.
 
Fondi valitsemine on muuhulgas:

  • fondi vara investeerimine, mis seisneb fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramises ja investeerimisotsuste tegemises fondi vara paigutamisel.
  • fondi osakute või aktsiate väljalaske ja tagasivõtmise või tagasiostmise korraldamine.
  • vajaduse korral omandiõigust tõendavate dokumentide väljastamine fondi osakuomanikule või aktsionärile.
  • fondi aktsionäridele või osakuomanikele vajaliku teabe edastamine ning muu klienditeenindus.
  • fondi aktsiate või osakute turustamise korraldamine.
  • fondi vara arvestuse pidamine ning lepingulise fondi raamatupidamise korraldamine.
  • fondi vara puhasväärtuse määramine.
  • fondi osakute või vajaduse korral aktsiate registri pidamise korraldamine.
  • fondi tulu arvestamine ning tulu jaotamise korraldamine fondi aktsionäride või osakuomanike vahel.
  • fondivalitseja ja fondi tegevuse seadusele ja muudele õigusaktidele vastavuse jälgimine, sealhulgas asjakohase sisekontrollisüsteemi rakendamine.

Mis on investeerimis- ja pensionifondid?

Investeerimis- ja pensionifondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid või aktsiaseltsid, mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.

Investeerimisfondid võivad olla sõltuvalt nende pakkumise tüübist avalikud ja mitteavalikud. Avalike investeerimis- ja pensionifondide valitsemiseks on vaja tegevusluba, mille annab välja ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon. Mitteavalikke investeerimisfonde saab fondivalitseja valitseda registreerides oma tegevuse Finantsinspektsioonis.

Kes on väärtpaberituru kutselised osalised?

Väärtpaberituru kutselised osalised on investeerimisühingud, krediidiasutused, fondivalitsejad, reguleeritud turu korraldaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja.

Väärtpaberituru kutselise osalisena tegutsemiseks peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 

  • Reguleeritud turu korraldaja (börsikorraldaja) - reguleeritud turg on organisatsiooniliste, õiguslike ja tehniliste lahenduste süsteem, mis võimaldab kaubelda väärtpaberitega ning kus eri isikud teevad üksteisele samal või erineval ajal ettepanekuid väärtpaberitega tehingute tegemiseks, samuti tehakse väärtpaberitega tehinguid ise. Reguleeritud turu korraldajal (börsikorraldajal) peab olema vastav tegevusluba.
  • Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja - väärtpaberiarveldussüsteem on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum, mis on loodud vähemalt kolme süsteemi liikme ja süsteemi korraldaja vahel sõlmitud lepingu alusel, et täita väärtpaberitehingutest tekkinud kohustused ja tagada süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmine. Süsteemi korraldaja on isik, kes korraldab ülekandekorralduste täitmist ning sõltuvalt süsteemi korraldamisest ka nõuete tasaarvestamist süsteemi liikmete vahel.

Reguleeritud väärtpaberituru kauplemiskohad

Väärtpaberituru kauplemiskohaks võib olla reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või kliendi korralduste süsteemne täitja.

Reguleeritud väärtpaberiturg on organisatsiooniliste, õiguslike ja tehniliste lahenduste mitmepoolne süsteem, mis võimaldab kaubelda sinna kauplemiseks võetud väärtpaberitega ning kus viiakse ühetaolistel tingimustel kokku eri isikute väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid.

Reguleeritud turu korraldamiseks tuleb Finantsinspektsioonilt taotleda vastav tegevusluba.

Tegevusluba tuleb taotleda iga reguleeritud turu korraldamiseks eraldi. Mitmepoolse kauplemissüsteemi tegevusluba saab taotleda koos reguleeritud turu tegevusloaga või pärast reguleeritud turu tegevusloa saamist.

Igal reguleeritud  turul võib olla ainult üks turu korraldaja. Korraldajal ei ole õigust tegeleda tegevusaladega, mis ei ole seotud turu ja mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisega või mis seavad ohtu turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korrapärase ja usaldusväärse toimimise või tema korraldajana tegutsemise.

Turu korra- ja õiguspärase tegevuse tagamiseks kehtestab korraldaja turu reglemendi.