Ühtse finantsjärelevalve loomise ajalugu

1. jaanuaril 2002 tööd alustanud Finantsinspektsioon ühendas endas Eesti Panga Pangainspektsiooni ning Rahandusministeeriumi haldusalas tegutsenud Kindlustusinspektsiooni ja Väärtpaberiinspektsiooni.

Pangainspektsioon

Eesti Panga Pangainspektsioon loodi 1991. aasta detsembris ja alustas sisulist tegevust 1992. aasta kevadel. Pangainspektsioonis töötas 1992. aasta lõpus 10 inimest. 1992. aastal tegutses Eestis nelikümmend panka ja nende toimimine oli üsna kaootiline. Pangajärelevalve esmane ülesanne, eriti 1993.–1994. aastal, oli tagada pangasüsteemi stabiilsus. Mingil hetkel oli see peaaegu olemusliku tähtsusega osa Eesti rahasüsteemi stabiilsuse tagamisest. 1992. aasta lõpus alanud panganduskriisi tagajärgede kõrvaldamine ja pangasüsteemi ümberkorraldamine suurendasid Pangainspektsiooni töökoormust. Samal ajal tuli luua ka pangajärelevalve sisefunktsioonid ja tööjaotus. Inspektsiooni juhtis kuni 1993. aasta lõpuni Margus Tilga. 1994. aastal nimetati Eesti Panga Pangainspektsiooni juhatajaks Pilvia Nirgi, tema asetäitjatena töötasid Anu Holterja Andres Sutt. Töötajaid oli inspektsioonis keskmiselt 15 kuni 20. Kui Pilvia Nirgi 1998. aasta mais ametist lahkus, võttis ameti ajutiselt üle asetäitja Andres Kurgpõld. Jaanuaris 1999 nimetati Pangainspektsiooni juhatajaks Andres Trink ning Andres Kurgpõld jätkas taas inspektsiooni juhataja asetäitjana.

Kindlustusinspektsioon

Kindlustusinspektsioon loodi Rahandusministeeriumi haldusalas 1. jaanuaril 1993, inspektsiooni tööd juhtis esimesed kaheksa aastat Ellen Ridaste. Töötajaid oli inspektsioonis neil aastatel keskmiselt 15–20. Kuna uus kindlustusseadus sätestas, et kindlustusinspektsiooni peadirektori ametiaeg lõpeb 31. detsembril 2000, lahkus Ellen Ridaste jaanuaris 2001 ametist. Peadirektori ülesannetes asus kindlustusinspektsiooni juhtima asetäitja Kaido Tropp, kes jätkas alates maist 2001 juba peadirektorina.

Väärtpaberiinspektsioon

Väärtpaberiamet loodi Rahandusministeeriumi haldusalas 1. jaanuaril 1994, ametit asus juhtima Vahur Lokk. 1996. aastal organiseeriti amet ümber Väärtpaberiinspektsiooniks. 1997. aasta aprillis rahuldas rahandusminister Mart Opmann Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori Vahur Loki lahkumisavalduse, septembris 1997 asus peadirektorina ametisse Marek Mägi. Vahepeal täitis inspektsiooni peadirektori kohuseid peadirektori asetäitja Indrek Jakobson

Marek Mägi lahkus ametist 2000. aasta augustis, inspektsiooni kohusetäitjaks määrati ajutiselt Andre Nõmm ja seejärel Lelo Liive. Jaanuaris 2001 nimetati Väärtpaberiinspektsiooni uueks peadirektoriks Kristjan-Erik Suurväli. Väärtpaberiinspektsiooni 17 ametikohast oli sel hetkel ametnikega täidetud 11.

Ühtse järelevalve loomine

Panganduse, kindlustuse ja väärtpaberituru riikliku järelevalve teostamist ühtse pädevusega asutuse kaudu peeti vajalikuks mitmel olulisel põhjusel. Esiteks oli finantsturgude ja -teenuste integratsioon süvenenud, spetsialiseerumine vähenenud ja finantsteenused üha rõhkem läbi põimunud. Lisaks on koostöö abil võimalik hinnata riske ja juhtida kriise efektiivsemalt ning finantsjärelevalve kvaliteet on seeläbi ka finantsturu eri osade vaates sarnane. 

Ühtse järelevalve loomise vajadus kerkis teravamalt päevakorda Maapanga pankroti ajal 1998. aasta suvel. Reformi tegemist taotles Eesti Panga nõukogu 4. märtsi 1999 otsusega ning valitsus 8. juuni ja 13. juuli 1999 istungitel. Valitsuse istungil 13. juulil 1999 vastu võetud otsuse alusel moodustas rahandusminister 4. augustil 2000 komisjoni finantsjärelevalve seaduse väljatöötamiseks. Selle jaoks loodud komisjoni kuulusid Eesti Panga, rahandusministeeriumi, Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni esindajad. 

Komisjon esitas seaduse eelnõu rahandusministrile 16. oktoobril 2000. Eelnõus määrati kindlaks finantsjärelevalve teostamise eesmärk, tegevus ning selle finantseerimise alused. Seaduseelnõu nägi ette, et uus asutus teostab riiklikku järelevalvet nii pangandus-, kindlustus- kui ka väärtpaberiturul tegutsevate ettevõtete üle. Valitsus esitas eelnõu Riigikogu menetlusse 2000. aasta detsembris. Finantsinspektsiooni seaduse teisel lugemisel otsustas Riigikogu, et finantsjärelevalve asutus luuakse Eesti Panga juurde. 

Finantsinspektsiooni seadus võeti Riigikogus vastu 9. mail 2001. Samal päeval võttis Riigikogu vastu ka Finantsinspektsiooni seaduse rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse. Sellega oli tehtud fundamentaalne reform Eesti finantssektori järelevalves.

Finantsinspektsiooni esimesse nõukogusse kuulusid Siim KallasVahur KraftMatti KlaarVeiko TaliAndres Sutt ja Ruut Mägi. Juulis 2001 kinnitas nõukogu uue järelvalveorgani ajutiseks juhatuse esimeheks Eesti Panga Pangainspektsiooni juhataja Andres Tringi. Lisaks Tringile kuulusid juhatusse Väärtpaberiinspektsiooni juhataja Kristjan-Erik Suurväli ning Kindlustusinspektsiooni peadirektor Kaido Tropp. Juhatuse ülesanne oli koordineerida ettevalmistusi ühendatud finantsjärelevalve loomiseks, et alustada tegevust 1. jaanuaril 2002. 

Septembris 2001 kiitis Finantsinspektsiooni nõukogu heaks juhatuse esitatud järelevalveorgani strateegia aastateks 2002–2003, organisatsiooni struktuuri põhimõtted ning nõukogu reglemendi. Detsembris 2001 nimetas nõukogu juhatuse esimeheks alates 1. jaanuarist 2002 Andres Tringi, juhatuse liikmetena jätkasid Kristjan-Erik Suurväli ja Kaido Tropp. Uute liikmetena nimetati juhatusse Kilvar Kessler ja Andres Kurgpõld. Andres Kurgpõld hakkas juhtima krediidiasutusi ja investeerimisühinguid hõlmavat kapitalijärelevalvet. Kilvar Kessleri vastutusalaks said finantssektori õiguslikud küsimused. 

1. juulil 2002 nimetas Finantsinspektsiooni nõukogu inspektsiooni juhatuse liikmeks senise investeerimis- ja pensionifondide järelevalve osakonna juhataja Angelika Koha

Juunis 2005 jõustus Finantsinspektsioonis struktuurimuudatus, mille järgi põhines inspektsiooni töökorraldus edaspidi kapitali- ja teenusejärelevalvel. Kapitalijärelevalve on suunatud eelkõige turuosaliste maksevõime ja jätkusuutlikkuse analüüsile, teenusejärelevalve finantsteenuste läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja efektiivsuse tagamisele.