Meediasuhtluse põhimõtted

Finantsinspektsioon lähtub oma avalikus kommunikatsioonis  organisatsiooni põhiväärtustest, strateegiast ning seaduses sätestatud avalikustamise nõuetest ja piirangutest.

Asutuse meediasuhtlust korraldab kommunikatsiooniüksus, kelle eesmärk on teavitada avalikkust ameti tegevusest ning tõsta elanike teadlikkust finantsteenustest ja -toodetest. Kommunikatsiooniüksus edastab päevakajalist infot Finantsinspektsiooni tegevuse kohta, sh järelevalvesubjektidele väljastatud või tühistatud tegevuslubade kohta, aitab leida ajakirjanike küsimustele vastused ja vahendab intervjuusoove. Finantsinspektsioon peab väga oluliseks finantsturu läbipaistvust ja avalikustatava informatsiooni usaldusväärsust.

Kogu avalik suhtlus käib läbi kommunikatsiooniüksuse. Ajakirjanike päringutele, mis on saabunud ennelõunal, vastatakse üldjuhul samal päeval. Kui päringule ei ole võimalik vastata ühe tööpäeva jooksul, teatatakse ajakirjanikule vastamise aeg. 

Info edastamise viisid ja infomaterjalid

  • Finantsinspektsioon saadab välja pressiteateid ja edastab jooksvat infot oma veebilehel, Finantsinspektsiooni tarbijaveebis minuraha.ee ja sotsiaalmeedias (Twitter, Facebook).
  • Lisaks avaldab inspektsioon kord aastas enda tegevusülevaate ehk aastaraamatu, kaks korda aastas finantsteenuste turu ülevaate ning kord kvartalis finantsturu sektoriülevaated.
  • Koostöös Eesti Panga muuseumiga korraldab Finantsinspektsioon kaks korda aastas rahatarkuse perepäevi. Lisaks osalevad Finantsinspektsiooni eksperdid ettekannetega konverentsidel ja avaldavad vajadusel meedias arvamust.

Finantsinspektsioon teeb finantsjärelevalvet avalikes huvides ning peab oluliseks avalikkuse informeerimist seadusega sätestatud võimaluste piires. Inspektsioon peab tulenevalt oma töö iseloomust jääma järelevalvejuhtumite ja -otsuste kommenteerimisel diskreetseks ning arvestama konfidentsiaalsusnõuetest tulenevate piirangutega. Finantsinspektsiooni seaduse 54. paragrahvi järgi ei ole finantsjärelevalvemenetlus avalik, mistõttu ei ole inspektsioonil võimalik avalikkusele käimasolevaid järelevalvemenetlusi kommenteerida ega anda hinnanguid üksikute turuosaliste kohta. Kui teabe avalikustamine on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks, siis võib inspektsioon seda juhatuse otsusega teha. 

Finantsinspektsioon võib avaldada finantsjärelevalvesubjektide kohta statistilisi andmeid tingimusel, et nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvesubjekti üksikkliendi andmeid. Andmaks ülevaadet üldisest olukorrast finantsturul, avaldab inspektsioon regulaarselt finantsteenuste turu ülevaateid ja finantsturu kvartaalseid sektoriülevaateid.  Lisaks avaldab inspektsioon igal kevadel aastaraamatu, mil ühtlasi annab Finantsinspektsiooni juhatuse esimees riigikogule ülevaate Eesti finantsturu ja riikliku finantsjärelevalve arengust. 

Finantsinspektsiooni tarbijaveebist minuraha.ee saavad inimesed erapooletut infot oma rahaasjade arukaks korraldamiseks ning teavet peamiste finantsturul pakutavate finantsteenuste ja -toodete kohta.