Finantsinspektsioonist

Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning kriisilahenduse asutus, mis tegutseb Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu.

Finantsinspektsiooni tegevuse rahastamise allikas on finantsjärelevalvesubjektide makstavad järelevalvetasud ja menetlustasud.

Finantsinspektsioon kuulub Euroopa ühtsesse järelevalvemehhanismi (Single Supervisory Mechanism, SSM), mis teostab alates 2014. aasta novembrist kapitalijärelevalvet Euroopa mõistes oluliste pankade ja nende kontsernide üle. Finantsinspektsioon kuulub Euroopa ühtsesse kriisilahenduse korda (Single Resolution Mechanism, SRM) ning vastavasse nõukokku.

Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb kuuest liikmest ning nõukogu esimees on Eesti Vabariigi rahandusminister.

Finantsinspektsiooni tööd juhib neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juhtimisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees.

Finantsinspektsiooni järelevalveline tegevus jaguneb turu- ja teenusejärelevalve ning kapitalijärelevalve alaseks tegevuseks.

  • Kapitalijärelevalve alase töö fookuses on finantsasutuste riskide ja tegevuse jätkusuutlikkuse analüüs.
  • Turu- ja teenusejärelevalve eesmärk on finantsteenuste läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja efektiivsuse tagamine.

Alates 2015. aastast, mil Euroopas loodi ühtne kriisilahendusnõukogu (Single Resolution Board, SRB), täidab Finantsinspektsioon lisaks järelevalveasutusele ka kriisilahendusasutuse ülesandeid.

Kriisilahenduse funktsiooni peamine eesmärk on vältida krediidiasutuste võimalikust maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele, kaitstes ühtlasi avaliku sektori, hoiustajate, investorite ja teiste klientide vahendeid ning tagada krediidiasutuste kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine.

Järelevalve korraldus

Finantsjärelevalve eesmärk on aidata kaasa finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsuse ja teenuste kvaliteedi tagamisele ning toetada seeläbi Eesti rahasüsteemi usaldusväärsust. 

Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad tulevikus täita kliendi ees võetud kohustused: maksta välja hoiused, kindlustuskahjud või kogutud pension jmt. 

Lisaks on Finantsinspektsiooni oluline ülesanne aidata kaasa Eesti finantssektori efektiivsuse suurenemisele, süsteemsete riskide vältimisele ning kuritegelikul eesmärgil ärakasutamise tõkestamisele. Järelevalve tööks on ka tagada, et finantsteenuste tarbijatele esitatakse õiget ja täielikku teavet ning neid koheldakse õiglaselt.

Kelle üle teostatakse järelevalvet?

Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate ning väärtpaberituru üle.

Euroopa Keskpanga ühtse pangandusjärelevalve alla kuuluvad Eestis tegutsevatest pankadest LHV Pank, SEB Pank, Swedbank ja Luminor.  Nimetatud pankade üle teostatakse järelevalvet koostöömehhanismi raames.

Eestis tegutsevate pankade, kindlustusseltside ja investeerimisühingute filiaalide üle teostab esmast järelevalvet selle panga, kindlustusseltsi või investeerimisühingu emamaa järelevalveasutus.

Finantsinspektsiooni tegevuse rahastamine

Finantsinspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide poolt makstavast järelevalvetasust, menetlustasust ja muudest allikatest.

Järelevalvetasu koosneb kapitali- ja mahuosast. Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga:

  • krediidiasutuse jaoks nõutavast minimaalsest (neto)omavahendite summast;
  • kindlustusseltsi tegevusloas märgitud kindlustustegevuse liigiga tegelemiseks nõutavast kõrgeimast minimaalsest omavahendite summast;
  • Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja jaoks nõutavast kõrgeimast minimaalsest omakapitali summast;
  • investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, e-raha asutuse ja fondivalitseja jaoks tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsiakapitali summast.

Järelevalvetasu mahuosa määr kehtestatakse kalendriaastaks protsendina Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud piires.

Määra kehtestab rahandusminister oma määrusega 15 päeva jooksul pärast seda, kui nõukogu on kinnitanud Finantsinspektsiooni eelarve.