1604.21
Eesti finantssektori teenuste arengut mõjutas 2020. aastal enim kevadel puhkenud koroonakriis ja kavandatav pensionireform, kuid need ei mõjutanud kõiki teenuseid ühtemoodi. Vaatamata koroonakriisi mõjule on enamiku finantsteenuste koondmahud kasvanud. Hoiustamine ja investeerimine hoogustusid.
1204.21
2020. aasta lõpu seisuga tegutses turul 56 krediidiandjat ja kümme krediidivahendajat. Neljandas kvartalis väljastati laene umbes sama palju kui kolmandas kvartalis: sõlmiti üle 171 000 uue lepingu 196 miljoni euro väärtuses.
1204.21
Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2020. aasta viimases kvartalis makseid 90,4 miljoni euro väärtuses. Võrreldes kolmanda kvartaliga kasvas nii sektori maksete maht kui ka arv ligi kolmandiku võrra. Maksete maht kasvas kõikides makseasutustes.
1204.21
Investeerimisühingute turul tegutses neljanda kvartali lõpus kuus ühingut. Investeerimisühingute arv suurenes kvartaliga ühe võrra. Eesti turul ei tegutse ühtegi välismaise investeerimisühingu filiaali.
1204.21
2020. aasta kokkuvõtteks võib nentida, et COVID-19 kriisi kogumõju kahjukindlustusturule jäi kardetust väiksemaks. Kuus Eestis litsentseeritud kahjukindlustusseltsi, kellest kolm omavad filiaale ka Lätis ja Leedus, kogusid 2020.
1204.21
Fondivalitsejate sektori hallatavate varade kogumaht kasvas 2020. aasta viimases kvartalis 6,8%, rahalises väärtuses ligi 500 miljonit eurot, ning moodustas 2020. aasta lõpu seisuga 7,87 miljardit eurot. Sellega ületasid sektori hallatavad varad kriisieelse taseme 383 miljoni euroga.
1204.21
Eesti avalike fondide sektori varade maht kasvas neljandas kvartalis 5,7% ehk 324 miljonit eurot ning ületas esmakordselt 6 miljardi euro taseme. Enim kasvasid kohustuslikud pensionifondid: 260 miljonit eurot.
1204.21
Hoolimata COVID-19 kriisist ja negatiivsetest ootustest oli terve möödunud aasta (sh neljas kvartal) Eesti pangandussektori jaoks edukas. Siiski on pangandussektori näitajate halvenemise tõenäosus alanud aasta alguses kasvanud.
