Investeerimis- ja pensionifondid on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid või aktsiaseltsid, mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.
Investeerimisfondid jaotatakse sõltuvalt nende pakkumise tüübist kaheks: avalikud ja mitteavalikud investeerimisfondid. Avalikud fondid on eelkõige suunatud avaliku pakkumise korras tavainvestoritele, mitteavalikud fondid mitteavaliku pakkumise erandite alusel kutselistele ja professionaalsetele investoritele.
Avalike investeerimisfondide (sh pensionifondide) valitsemiseks on vaja tegevusluba, mille annab välja ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon. Mitteavalike fondide valitsemiseks peab fondivalitseja taotlema tegevusloa või oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerima.
Eestis on võimalik moodustada järgmist tüüpi investeerimisfonde:
- eurofond (UCITS)
- alternatiivne investeerimisfond (AIF)
- kohustuslik pensionifond
- vabatahtlik pensionifond.
Investeerimisfondid moodustatakse reeglina lepinguliste fondidena, kuid võimalik on teatud juhtudel valida ka äriühingu (osaühing, aktsiaselts, usaldusühing) tegevusvorm.
Investeerimisfondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamine
Avalike investeerimisfondide (sh pensionifondide) tingimused ja põhikiri ning nende muudatused tuleb Finantsinspektsioonis kooskõlastada. Samuti tuleb asjakohastel juhtudel kooskõlastada avaliku investeerimisfondi prospekti muudatused.
Tingimuste, põhikirja ja prospekti kooskõlastamise ning muudatuste kooskõlastamise menetlused on sätestatud investeerimisfondide seaduses. Menetlustega seotud menetlustasud ja nende kohaldamine on sätestatud finantsinspektsiooni seaduses.
Mitteavalike investeerimisfondide tingimused ja põhikirja kinnitab reeglina fondivalitseja juhatus. Fondi tingimuste ja põhikirja muudatused otsustab fondi üldkoosolek, kui fondi dokumentides ei ole sätestatud teisiti. Mitteavalike investeerimisfondide tingimusi ja põhikirja ei kooskõlasta Finantsinspektsioon, mistõttu on oluline, et investorid veenduvad neile pakutava fondi dokumentide asjakohasuses ja korrektsuses.
Euroopa Liidu liikmesriigi eurofondi osakute avaliku pakkumise registreerimine
Euroopa Liidu liikmesriigi eurofondi osakuid võib Eestis pakkuda, kui pakkumine vastab investeerimisfondide seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele.
Kui eurofond soovib oma osakuid pakkuda Eestis, siis tuleb esitada teavituskiri eurofondi valitseja päritoluriigi pädevale järelevalveasutusele. Teavituskirjas peab olema toodud teave eurofondi osakute turustamiskokkulepete kohta. Teavitusmenetlus tugineb eurofondide direktiivis (UCITS; 2009/65/EC) sätestatud põhimõtetele.
Koos teavituskirjaga edastab eurofond oma riigi pädevale järelevalveasutusele ka järgmised kehtivad andmed ja dokumendid:
- Eurofondi tingimused või põhikiri, prospekt ning kui vajalik, viimane aastaaruanne ja sellele järgnev poolaastaaruanne. Kõik dokumendid peavad olema esitatud eurofondi valikul kas inglise või eesti keeles;
- Eurofondi investorile esitatav eestikeelne põhiteave vastavalt direktiivi 2009/65/EC artiklile 78.
Eurofondi riigi pädev järelevalveasutus edastab täieliku dokumentatsiooni Finantsinspektsioonile koos atestatsiooniga, milles kinnitatakse eurofondi vastavust direktiivi 2009/65/EC nõuetele.
Pärast Finantsinspektsiooni teavitamist annab eurofondi riigi pädev järelevalveasutus kohe eurofondile teada, et dokumendid on edastatud. Eurofondi osakuid on õigus hakata Eestis avalikult pakkuma pärast selle teavituse kättesaamist.
Eestis eurofondi osakute avaliku pakkumise registreerimisega seotud teavituse raames ei nõua Finantsinspektsioon ühekordset ega iga-aastast tasu.
Välisriigi fondi osakute avaliku pakkumise registreerimine
Välisriigi fondi osakute avalik pakkumine Eestis tuleb enne pakkumise alustamist registreerida Finantsinspektsioonis.
Pakkumise registreerimiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada kirjalik avaldus ning investeerimisfondide seaduses sätestatud andmed ja dokumendid. Fondi avalikku pakkumist ei tohi alustada enne Finantsinspektsioonilt nõusoleku saamist.
Euroopa Liidu liikmesriigi alternatiivfondi osakute pakkumise registreerimine
Euroopa Liidu liikmesriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi osakuid võib Eestis mitteavalikult pakkuda, kui pakkumine vastab investeerimisfondide seaduses liikmesriigi alternatiivfondi kohta sätestatud nõuetele.
Kui alternatiivfond soovib oma osakuid mitteavalikult pakkuda Eestis, siis tuleb esitada teavituskiri alternatiivfondi valitseja päritoluriigi pädevale järelevalveasutusele. Teavituskirjas peab olema toodud teave alternatiivfondi osakute mitteavaliku turustamise tagamismeetmete kohta. Teavitusmenetlus tugineb alternatiivfondi valitsejate direktiivis (AIFMD; 2011/61/EC) sätestatud põhimõtetele.
Pärast Finantsinspektsiooni teavitamist annab alternatiivfondi valitseja liikmesriigi pädev järelevalveasutus kohe fondivalitsejale teada, et dokumendid on edastatud. Alternatiivfondi osakuid on õigus hakata Eestis mitteavalikult pakkuma pärast selle teavituse kättesaamist.
Eestis alternatiivfondi osakute mitteavaliku pakkumise registreerimisega seotud teavituse raames ei nõua Finantsinspektsioon ühekordset ega iga-aastast tasu.