Eesti finantsstabiilsus sõltub otseselt järelevalvemeetodite ühtlustamisest ja tõhusast infovahetusest teiste Euroopa Liidu riikidega. Finantsinspektsioon teeb seetõttu tihedat koostööd teiste Euroopa Liidu riikide järelevalveasutustega. Paljude järelevalveasutustega on Finantsinspektsioon sõlminud koostöökokkulepped.
Alates 2011. aastast teevad Euroopa Liidu pankade, kindlustusseltside ja väärtpaberituru üle järelevalvet kolm ühtset järelevalveasutust:
- Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA),
- Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja
- Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).
Asutuste tegevust rahastavad liikmesriikide finantsjärelevalve asutused ja Euroopa Liit.
Need kolm Euroopa Liidu asutust koordineerivad liikmesriikide finantsjärelevalve asutuste tegevust ning töötavad välja ettepanekud Euroopa Komisjonile õigusaktide kehtestamiseks. Need õigusaktid võivad olla ka otsekohalduvad ja liikmesriigi õiguse suhtes ülimuslikud. Lisaks võivad ühtsed finantsjärelevalve asutused kehtestada liikmesriikide järelevalveasutustele juhiseid ja soovitusi.
Ühtsed asutused aitavad vältida erinevat järelevalvepraktikat, kus näiteks ühes liikmesriigis rakendatakse Euroopa Liidu reegleid täie rangusega, kuid teises jäetakse rikkumised tähelepanuta. Asutused peavad reageerima olukorrale, kus liikmesriik ei kohalda Euroopa Liidu seadusi õigesti. Erakorralistel asjaoludel võib asutus võtta vastu kohalikule pangale, kindlustusseltsile või muule järelevalvesubjektile kohustusliku akti, mille eesmärk on kõrvaldada Euroopa Liidu õiguse rikkumine. Kriisiolukorra puhul, mis haarab kogu Euroopa Liitu või osa sellest, tuleb ühtsetel järelevalveasutustel koordineerida liikmesriikide järelevalveasutuse probleemi lahendamist. Kriisiolukorras on ühtsetel asutustel õigus vastu võtta liikmesriikide finantsjärelevalve asutuste jaoks siduvaid otsuseid.
Euroopa järelevalveasutusi juhib juhatus, kelle on valinud liikmesriikide finantsjärelevalve asutuste juhtidest koosnev nõukogu. Enamik asutuse otsuseid võtab vastu nõukogu lihthäälteenamusega, kus igal liikmesriigil on üks hääl. Olulisemate otsuste puhul kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust ning hääled määratakse kindlaks Nizza lepingu järgi. See tähendab, et alates 2011. aastast osaleb Euroopa finantsjärelevalve asutuste juhtimises ja Euroopa Liitu mõjutavate otsuste tegemises ka Finantsinspektsioon.
29. juunil 2012 otsustasid euroala riigipead luua Euroopa Keskpanga juurde ühise euroala riikide pangandusjärelevalve, eesmärgiga anda Euroopa Keskpangale õigus teha järelevalvet euroalas tegutsevate krediidiasutuste üle. 13. detsembril 2012 leppis Euroopa rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) kokku esialgses määruse sõnastuses, mis lõi ühtse Euroopa panganduse järelevalvemehhanismi (SSM). Ühtse mehhanismi eesmärk on tagada ühtne tugev kapitalijärelevalve krediidiasutuste üle Euroopa Keskpanga ja riikide järelevalveasutuste koostöös. 4. novembril 2014 tööle hakanud ühisest pangandusjärelevalvest võtavad osa kõik euroala riigid ning sellega saavad lepingu alusel liituda ka euroalavälised riigid.
Euroopa Liidus loodava pangandusliidu teiseks alustalaks lisaks SSM-ile on ühtne kriisilahenduskord (SRM) pankade maksevõime taastamiseks ja pangakriiside lahendamiseks. Eestis on alates 2015. aasta kevadest olnud kriisilahendusasutuseks Finantsinspektsioon. Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) alustas tööd 2015.aastal ja selle ülesanne on tagada raskustesse sattunud pankade tegevuse lõpetamine minimaalse mõjuga reaalmajandusele ja rahandusele nii euroala riikides kui ka väljaspool seda.
Euroopa Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet (AMLA)
Euroopa Komisjon avaldas 2021. aasta 20. juulil paketi finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise (AML/CFT) tõhustamiseks Euroopas. Pakett sisaldas muu hulgas ettepanekut luua rahapesu vastu võitlemiseks uus Euroopa Liidu asutus. 2024. aasta 24. aprillil võttis Euroopa Parlament rahapesu vastase võitluse paketi vastu ja sama aasta 30. mail võttis ka nõukogu vastu uued õigusaktid, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu kodanikke ja selle finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eest. Uute rahapesuvastase võitluse reeglite üle järelevalve teostamiseks loodi Euroopa Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Järelevalve Amet (AMLA), mis alustab tegutsemist 2025. aastal Frankfurdis. 2025-2026 tegeletakse järelevalve võimekuse kasvatamisega, eelkõige infrastruktuuride loomise ning järelevalve töötajate värbamisega. 2027. aastal valitakse välja 40 AMLA otsese järelevalve alla minevad ettevõtted. 2028. aastal alustab AMLA valitud finantsasutuste üle otsest järelevalvet, samast aastast planeeritakse AMLA töötama täies mahus.
AMLA peamised ülesanded:
- teha otsest järelevalvet valitud piiriüleselt tegutsevate ning kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga finantssektori ettevõtete üle;
- teha kaudset järelevalvet kõikide finants- ja mittefinantssektori ettevõtete üle;
- toetada ja koordineerida nii finantsjärelevalvete kui ka rahapesu andmebüroode (FIU) tegevust, hõlbustades ühiste piiriüleste juhtumite analüüsimist, võimaldades kontrollitud teabevahetust, pakkudes võimalusi, täiustatud andmeanalüüsi ja hallates ühist FIU.net infosüsteemi;
- täiendada Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise eeskirju regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite väljatöötamise ning suuniste väljastamise kaudu.
Finantsinspektsioon osaleb koos Eesti Pangaga ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) töös. Lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele on Finantsinspektsioon ka mitme ülemaailmse organisatsiooni liige:
- Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Assotsiatsioon (IAIS);
- Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalgrupp (BSCEE);
- Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO).