Fondivalitseja tegevusluba

Fondivalitseja tegevust reguleerib investeerimisfondide seadus.

Fondivalitseja on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on ühe või mitme fondi valitsemine. Fondivalitseja võib valitseda investeerimisfondide seaduse alusel moodustatud või asutatud fondi või muud fondi, sealhulgas välisriigi õiguse alusel moodustatud või asutatud fondi. Fondivalitsejana tegutsemiseks peab isik omama tegevusluba või oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerima. Tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon.

Eurofondi fondivalitseja on fondivalitseja, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96) sätestatud nõuetele.

Pensionifondi fondivalitseja on fondivalitseja, kellel on vastavalt seadusele tegevusluba kohustusliku või vabatahtliku pensionifondi valitsemiseks.

Alternatiivfondi fondivalitseja on fondivalitseja, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73), ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.03.2013, lk 1–95), sätestatud nõuetele.

Väikesemahuliste alternatiivfondide valitseja (väikefondi valitseja) on fondivalitseja, kes otse või kaudselt äriühingu kaudu, mida temaga seob ühine juhtimine või kontroll või oluline otsene või kaudne osalus, valitseb alternatiivfonde, mille:

  1. vara kogumaht, sealhulgas kõigi fondide finantsvõimenduse kasutamise teel omandatud vara, ei ületa 100 miljonit eurot või;
  2. vara kogumaht ei ületa 500 miljonit eurot, tingimusel et alternatiivfondide portfell koosneb finantsvõimenduseta alternatiivfondidest ja viie aasta jooksul pärast igasse alternatiivfondi investeeringute tegemise kuupäeva ei ole võimalik kasutada osakute või aktsiate tagasivõtmise õigust.

Fondivalitseja võib valitseda neid fonde ja osutada neid investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid, milleks tal on tegevusluba, kui seadusest ei tulene teisiti.

Eurofondi või alternatiivfondi valitseja võib taotleda tegevusluba fondi valitsemiseks koos õigusega osutada ühte või mitut järgmist investeerimisteenust või kõrvalteenust:

  1. väärtpaberiportfelli valitsemine väärtpaberituru seaduse tähenduses;
  2. investeerimisnõustamine väärtpaberituru seaduse tähenduses;
  3. kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Eurofondi valitseja võib valitseda alternatiivfondi ja alternatiivfondi valitseja võib valitseda eurofondi, kui fondivalitseja on saanud täiendava tegevusloa sellise fondi valitsejana tegutsemiseks. Pensionifondi valitseja võib valitseda eurofondi või alternatiivfondi, kui ta on saanud täiendava tegevusloa sellise fondi valitsejana tegutsemiseks. Pensionifondi valitseja võib valitseda vaid selliseid alternatiivfonde, mis on asutatud investeerimisfondide seaduse alusel.

Väikefondide valitsemiseks peab fondivalitseja taotlema väikefondi valitseja tegevusluba või registreerima oma tegevuse Finantsinspektsioonis. Väikefondi valitseja võib valitseda vaid mitteavalikku fondi. Ta võib taotleda tegevusluba üksnes mitteavalikult pakutavate fondide valitsemiseks. Ta ei saa taotleda õigust investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamiseks väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Tegevusloata väikefondi valitseja, kes ei soovi taotleda Finantsinspektsioonilt väikefondi valitseja tegevusluba, peab oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerima. 

Fondivalitseja tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotlemiseks esitavad fondivalitseja (taotleja) juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning investeerimisfondide seaduses nimetatud järgmised andmed ja dokumendid:

  1. põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst;
  2. äriühingu asutamise korral asutamisleping või -otsus ja aktsiakapitali sissemaksmist tõendav dokument;
  3. tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;
  4. äriplaan;
  5. taotleja algbilanss, ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolul viimase kolme majandusaasta aruanded;
  6. fondivalitseja sise-eeskirjad või nende projektid ja investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks väärtpaberituru seaduses sätestatud tingimustele vastavad sise-eeskirjad või nende projektid;
  7. taotleja juhtide ja olemasolul siseaudiitori andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, kodakondsust, elukohta, hariduskäiku, varasemate töö- ja ametikohtade täielikku loetelu, juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, muud juhtide usaldusväärsust ning investeerimisfondide seaduse nõuetele vastavust kinnitavaid dokumente;
  8. taotleja audiitorettevõtja andmed, mis sisaldavad tema ärinime, asukohta ja registrikoodi;
  9. taotleja aktsionäride nimekiri, milles on märgitud iga aktsionäri nimi, olemasolul registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;
  10. andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta;
  11. andmed äriühingu kohta, milles taotleja või selle juhi osalus on suurem kui 20 protsenti või mis on tema kontrollitav, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ja nimetatud isiku osaluse suurust või kontrolli teostamise asjaolusid;
  12. kui taotleja taotleb tegevusluba koos õigusega osutada investeerimisteenust või kõrvalteenust, siis investorikaitse osafondi ühekordse osamakse tasumise kohustuse võtmist tõendav dokument.

Lisaks eeltoodule tuleb arvestada investeerimisvaldkonnale kohalduvate juhendite ja märgukirjadega

Kui esitatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on fondi valitsemiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab seadusega või selle alusel antud õigusaktidega fondivalitseja suhtes kehtestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

Menetlustähtaeg

Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast nõuetekohase taotluse esitamist.

Menetlustasu

Fondivalitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.

Tegevusloata väikefondi valitsejad

Tegevusloata väikefondi valitseja, kes ei soovi taotleda Finantsinspektsioonilt väikefondi valitseja tegevusluba, peab oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerima. 

Registreerimiseks peab taotleja esitama Finantsinspektsioonile investeerimisfondide seaduses sätestatud andmed ja dokumendid selleks ette nähtud vormil. Lisaks peab taotleja esitama õigusliku analüüsi, millest nähtuks investeerimisfondi ja selle valitsemise asjaolu esinemine ning registreerimise vajalikkus.

Registreeritud tegevusloata väikefondi valitsejate osas on Finantsinspektsiooni järelevalve piiratud registreerimismenetluse ning hilisema statistilise aruandluse kogumisega.

Eriliigiliste fondide valitsemine

Euroopa Liidu otsekohalduvate määruste alusel on fondivalitsejatel võimalik eriliigiliste fondide valitsemiseks oma tegevus täiendavalt registreerida. Registreerimine ja sellega seonduvad asjaolud on sätestatud täpsemalt vastava eriliigilise fondi valitsemist reguleerivas määruses (EuVECA, EuSEF, ELTIF, MMF).

Ülepiirilised fondivalitsejad

Euroopa Liidus piires on liikmesriikides asutatud fondivalitsejatel õigus oma investeerimisfonde piiriüleselt pakkuda. Tavainvestoritele pakutakse piiriüleselt avalikus korras reeglina eurofonde (UCITS), professionaalsetele investoritele mitteavalikus korras alternatiivfonde (AIF, EuVECA). Eestis piiriüleselt pakutavad investeerimisfondid lähtuvad oma tegevuses Euroopa Liidu direktiivides sätestatud reeglistikust, kuid on kohustatud täitma ka Eesti Vabariigi seadustes, eelkõige investeerimisfondide seaduses, sätestatud kohalikke reegleid.

Finantsinspektsioon ei teosta piiriüleselt pakutavate investeerimisfondide üle otsest järelevalvet, mis on investeerimisfondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kohustus.