Eetikakoodeks sätestab Finantsinspektsiooni töötajate kutse-eetika põhimõtted. Eetikakoodeksi eesmärk on osundada olulistele väärtustele ja toetada nende väärtuste ellurakendamist.
I peatükk Kohaldamisala ja tutvustamine
§ 1 Eetikakoodeksi eesmärk ja kohaldamine
(1) Eetikakoodeks võtab arvesse Finantsinspektsioonile pandud olulist vastutust teostada sõltumatut riiklikku finantsjärelevalvet, seda muuhulgas tehes osadel juhtudel kahasse Euroopa Keskpangaga kui ka koos teiste asutuste ja organisatsioonidega. Sedalaadi kohustuse täitmine nõuab töötajaskonnalt ausameelsust ja lähtumist kõrgetest eetilistest standarditest.
(2) Eetikakoodeksi eesmärk on tagada kõrgeimate asjakohaste erialaste eetika ja aususe põhimõtete järgimine Finantsinspektsiooni töötajate poolt, vältides seeläbi konfidentsiaalse järelevalvelise informatsiooni väärkasutust ja huvide konfliktide teket, kui ka maandades sedalaadi riske.
(3) Arvestades eeltoodut ja sisustades Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 31 lõigetes 1 ja 2 seatud nõudeid, arvestades ka sise-eeskirjade täitmise kohustuslikkust, täpsustab Finantsinspektsioon käesoleva eetikakoodeksiga Finantsinspektsiooni töötajal lasuvaid kutse-eetika alaseid kohustusi.
(4) Eetikakoodeksis sätestatu kohaldub eetikakoodeksi § 2 lõike 1 punktis a nimetatud isikute osas, juhatuse liikmeid puudutavas ei muuda käesolev eetikakoodeks seadusest või lepingust tulenevaid õigusi või kohustusi.
§ 2 Eetikakoodeksis kasutatavad terminid
(1)Käesolevas eetikakoodeksis kasutatakse läbivalt järgnevaid termineid:
a. Kollektiivi liige – Finantsinspektsiooni koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik, kellega on sõlmitud tööleping, käsundusleping või muu sarnase iseloomuga leping. Samuti isik, kes kaasatakse finantsjärelevalve teostamisele kokkuleppega, millel ei ole alalist iseloomu, näiteks praktikant. Kollektiivi liikmeks ei loeta Finantsinspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamisele kaasatud välisaudiitorit, eksperti ega juriidilist isikut.
b. Järelevalve subjekt – FIS § 2 lõikes 2 defineeritud finantsjärelevalve subjekt.
c. Ühtne järelevalvemehhanism – nagu defineeritud nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, artiklis 2 (9).
d. Kollektiivi liikme lähedane – kollektiivi liikme abikaasa, faktiline abikaasa, laps, vanem, õde või vend.
e. Konfidentsiaalne teave – FIS § 54 lõikes 2 defineeritud, ühtse järelevalvemehhanismiga seonduv informatsioon või muu teave, mis on saanud kollektiivi liikmele teatavaks tööülesannete täitmise raames ning, mis ei ole avalikkusele kättesaadav.
§ 3 Eetikakoodeksi tutvustamine ja selgitamine
(1) Kollektiivi liige tutvub eetikakoodeksiga ja selgitab seda endale eelkõige iseseisvalt.
(2) Juhatuse esimees tutvustab vastavalt palvele eetikakoodeksit juhatuse liikmele. Vajadusel kaasatakse tutvustamisse ka teisi juhatuse liikmeid. Finantsinspektsiooni juhatuse liikmed koos tutvustavad ja selgitavad eetikakoodeksit juhatuse esimehele, kui viimane on esitanud vastavasisulise palve.
(3) Juhatuse liige tutvustab vastaval palvel eetikakoodeksit enda vastutusvaldkonda kuuluvale osakonna juhile.
(4) Osakonna juht tutvustab ja selgitab eetikakoodeksit vastaval palvel oma osakonna töötajale.
(5) Eetikakoodeksis sätestatud kutse-eetika nõudeid tõlgendatakse seaduse, Finantsinspektsiooni nõukogu ja juhatuse otsuste, käesoleva paragrahvi alusel saadud selgituste, Finantsinspektsioonis kujunenud ühtse praktika ja kollektiivi liikme südametunnistuse alusel.
(6) Kui kollektiivi liige kahtleb, missugust käitumisviisi valida, pöördub ta eetikakoodeksi selgituste saamiseks vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud isiku poole, et vältida eetikakoodeksi rikkumist.
II peatükk Kutse-eetika põhimõtted
§ 4 Avalik usaldus
(1) Kollektiivi liikmeks olemine ja tööalane tegevus on avalik usaldus. Kollektiivi liikme lojaalsus põhiseadusele, seadustele, muudele õigusaktidele ja eetikakoodeksis sätestatud väärtustele on tööalases tegevuses ülimuslik kollektiivi isiklike huvide suhtes. Kollektiivi liige austab ja järgib eetikakoodeksit säilitamaks Eesti kodanike veendumuse riigi valitsemisorganite aususesse.
(2) Tööalane tegevus on avaliku võimu otsene (piirav, sanktsioneeriv) või kaudne (nõustav) rakendamine, samuti sellega seotud suhted kollektiivi liikmete vahel ja suhted kolmandate isikutega.
§ 5. Eetilisus
(1) Kollektiivi liikme eetilisus loob usalduse tema tööalase tegevuse suhtes.
(2) Eetilisus käesoleva eetikakoodeksi mõistes väljendub eelkõige aususes, kompetentsuses, sõltumatuses, objektiivsuses, lugupidamises, diskreetsuses, tasakaalukuses, kohusetundes ning nende väärtuste väljendamises kõige ümbritseva suhtes.
§ 6. Ausus
Kollektiivi liige on tööalases tegevuses aus.
§ 7. Kompetentsus
(1) Kollektiivi liige rakendab tööalases tegevuses parimat hoolsust, teadmisi ja oskusi võimaldamaks tõhusaimat resultaati Finantsinspektsioonile, arvestades viimase seaduses sätestatud ja enda kehtestatud missiooni.
(2) Kollektiivi liige hoiab pidevalt kaasaegsena ja täiendab oma tööalases tegevuses rakendamisele kuuluvaid teadmisi.
(3) Kollektiivi liige jagab oma tööalases tegevuses rakendatavaid teadmisi ja oskusi teiste kollektiivi liikmetega. Järelevalvetöö teostamise spetsiifikasse mittepuutuvaid teadmisi ja oskusi võib jagada järelevalvetegevuse subjektide ja teiste tööalaselt kokkupuutes olevate isikutega. Teatud juhtudel võib järelevalvetöö teostamise spetsiifikasse (järelevalvetaktika ja –võtete küsimused jmt) puutuvaid teadmisi ja oskusi jagada õiguskaitseorganitega.
§ 8. Sõltumatus
(1) Kollektiivi liige juhindub tööalases tegevuses seadustest ja teistest õigusaktidest, Finantsinspektsiooni sise-eeskirjadest, ametijuhendist, vastutusala juhi (juhatuse liikme) ja osakonna juhi korraldustest, resolutsioonidest ning muudest töökäskudest, ja headest tavadest.
(2) Kollektiivi liige ei allu tööalases tegevuses meedia, riigi- ja kohaliku võimu, järelevalve subjektide ning muude isikute õigustamatule otsesele või kaudsele mõjutamisele.
(3) Kollektiivi liige ei juhindu tööalases tegevuses oma poliitilisest või usulisest veendumusest.
§ 9. Objektiivsus
(1) Kollektiivi liige on tööalases tegevuses eelarvamusteta ja objektiivne, kaaludes asjaolusid igakülgselt rakendades seadust, parimat praktikat ja oma kompetentsust.
(2) Kollektiivi liige ei luba ega anna tööalases tegevuses eeliseid ega piira õigusi sõltuvalt isiku soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, suhtest kaitseteenistuse kohustusse, perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, tervislikust seisundist ning kuuluvusest kodanike ühendusse.
(3) Kollektiivi liige ei kasuta isiklikes huvides tööalasest tegevusest tulenevaid suhteid finantsjärelevalve subjektidega.
§ 10.Lugupidamine, säästlikkus ja heaperemehelikkus
(1) Kollektiivi liige suhtub oma hoiakute ning tegudega lugupidavalt, säästlikult ja heaperemehelikult ümbritsevasse. Kollektiivi liige säilitab tööalases tegevuses rahu, väljapeetuse ja väärikuse.
(2) Kollektiivi liige suhtub oma oleku ja tegudega lugupidavalt Finantsinspektsiooni, Finantsinspektsiooni nõukogu liikmetesse, teistesse kollektiivi liikmetesse, enda ja teiste kollektiivi liikmete tööalasesse tegevusse Finantsinspektsioonis, finantsjärelevalve subjektidesse, nende juhtkonda, töötajatesse ja esindajatesse ning igaühte, kellega tööalases tegevuses kokku puutub. Muu hulgas riietub kollektiivi liige korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju tööalasele tegevusele.
(3) Kollektiivi liige hoidub tööalases tegevuses Finantsinspektsiooni mainet kahjustavast käitumisest.
§ 11. Diskreetsus
(1) Kollektiivi liige on diskreetne. Kollektiivi liikme suhtlemine meediaga tööalastes küsimustes toimub üksnes juhatuse liikmete või Finantsinspektsiooni avaliku suhete juhi vahendusel, kui juhatus või juhatuse liige ei ole korraldanud teisiti.
(2) Kollektiivi liige ei esine eraelus isiklike huvide realiseerimiseks kollektiivi liikmena, finantsjärelevalve teostajana või muul moel avalike ülesannete täitjana, kui selleks ei ole vältimatut vajadust kollektiivi liikmele, teistele isikutele või üldsusele raske tagajärje ärahoidmiseks.
III peatükk Huvide konflikt ja selle juhtimine
Huvide konflikti põhimõtted ja avaldamine
§ 12. Huvide konflikti mõiste ja põhimõtted
(1) Huvide konflikt on olukord, kus kollektiivi liikme tööalast tegevust mõjutab või võib mõjutada tema või kollektiivi liikme lähedaste huvi. Huvide konflikt on olukord, kus kollektiivi liige on sunnitud või motiveeritud järgima huve, mis ei lange kokku Finantsinspektsiooni tööalase tegevusega või Finantsinspektsiooni viimase seaduses sätestatud ja enda kehtestatud missiooniga.
(2) Huvide konflikt võib tekkida muu hulgas:
a. Kaudsest või otsesest rahalisest või muust finantshuvist;
b. Kui asjasse puutuva kollektiivi liikme otsest või kaudset suhet otseselt mõjutab või võib mõjutada tööalane tegevus;
c. Seoses huvidega või seostega minevikus, olevikus või tulevikus (nt töökoht järelevalvesubjekti juures, hõivatus vabal ajal jms).
(3) Kollektiivi liige tegutseb tööalases tegevuses üksnes Finantsinspektsiooni huvides, eelistades neid enda ja kolmandate isikute huvidele.
(4) Kollektiivi liige korraldab oma elu ja tegevust selliselt, et võimalik oht huvide konfliktiks oleks minimaalne.
(5) Kollektiivi liige jätkab huvide konfliktiga seotud tööülesannete täitmist vaid tema valdkonna eest vastutava juhatuse liikme või juhatuse esimehe vastava otsuse või juhatuse otsuse alusel.
(6) Kollektiivi liige avaldab võimaliku huvide konflikti viivitamatult vastavalt eetikakoodeksi §-s 13 sätestatule.
§ 13. Huvide konflikti avaldamine
(1) Kollektiivi liige avaldab viivitamatult enda otsesele juhile kõik asjaolud, mis tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule, teavitab kollektiivi liige FIS § 33 lõike 2 sätestatud asjaolude esinemisel viivitamatult juhatuse esimeest.
(3) Juhatuse liige täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustust juhatuse esimehele ning juhatuse esimees juhatusele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 3 nimetatud teavituse saaja edastab teabe huvide konfliktist siseaudiitorile ja võimalusel tema vastutusvaldkonna eest vastutavale juhatuse liikmele.
(5) Kollektiivi liige avaldab info seoses investeeringutega vastavalt § 19 lõikele 4.
Suhtlemine väliste osapooltega
§ 14. Väliste osapooltega suhtluse põhimõtted
(1) Kollektiivi liige säilitab väliste osapooltega, eelkõige finantssektori esindajatega, neutraalsuse ning järgib võrdse kohtlemise põhimõtet ning hoidub mis tahes käitumisest, mis võib näida eeliste, sealhulgas ärilist või mainekujunduslikku laadi eeliste, andmisena välistele osapooltele.
(2) Kollektiivi liikmed ei avalikusta konfidentsiaalset teavet suhtluses kõrvaliste isikutega.
(3) Kollektiivi liikmed võivad avaldada konfidentsiaalset järelevalveinfot või muud konfidentsiaalset infot vaid juhul, kui seda võimaldab kehtiv õigus ning see on selgesõnaliselt lepitud eelnevalt kokku valdkonna eest vastutava juhatuse liikme või juhatusega juhindudes lisaks ka § 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 15. Lobist ja lobitöö
(1) Käesoleva eetikakoodeksi mõttes on lobist isik, kes tegeleb tasu eest või tasuta lobitöö raames enda või oma kliendi huvide eest seismisega, sealhulgas era-, avalike või mõne muu ühiskonnagrupi huvidega seonduvalt.
(2) Lobist võib olla muu hulgas järelevalve subjektide või teiste huvitatud isikute huve kaitsev erialaühendus, advokaadi- ja õigusbüroo või muu konsultant, kaubandus- ja tööstuskoda, eriala- ja ettevõtet liit, ametiühing, vaba- ja huvikaitseühendus, teised avalikku elu mõjutavaid huvisid esindav organisatsioon ja isik.
(3) Lobistina ei käsitleta finantsjärelevalve subjekti, haldusmenetluse menetlusosalist, ametiisikut, avalikku teenistujat, teadustööd kirjutavat tudengit, diplomaati ja erakonda oma tööülesannete raames tegutsedes.
Lobitöö on lobisti otsene või kaudne struktureeritud ja organiseeritud suhtlus kollektiivi liikmega eesmärgiga mõjutada Finantsinspektsioonis vastuvõetavaid otsuseid, kujundada finantsjärelevalve tegevust, saavutada endale või enda kliendile kasulik tulemus ja/või esindada enda või oma kliendi huve.
§ 16. Kohtumiste talletamine ja avalikustamine
(1) Kollektiivi liige koostab ja talletab ülevaate kohtumistest finantssektori esindajatega, mis toimuvad väljaspool tavapärast järelevalve dialoogi.
(2) Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatakse kord kvartalis olulisemad kohtumised lobistidega, kus osalevad Finantsinspektsiooni juhatuse ja/või osakonna juhid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumisel kuulub avalikustamisele järgnev teave: a. kohtumise teema;
b. lobisti või tema esindatava nimi ja organisatsiooni;
c. kohtumisel osalenud kollektiivi liikmete nimed;
d. kohtumise kuupäev.
(4) Lõikes 3 nimetatud teave avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel vähemalt aasta.
(5) Finantsinspektsioon võib põhjendatud vajadusel, sh finantssektori stabiilsuse ja ausa toimimise tagamiseks, jätta lõikes 3 nimetatud teabe avalikustamata.
Investeerimine
§ 17. Investeerimise põhimõtted
(1) Kollektiivi liige ei kasuta temale teatavaks saanud konfidentsiaalset infot enda, kollektiivi liikme lähedaste kui ka teiste kolmandate isikute huvides investeerimisotsuste tegemisel. Eelnev hõlmab nii otsest juhendamist kui ka kaudsete soovituste andmist tehingute tegemiseks või tegemata jätmiseks ning, kui tehingud teeb kollektiivi liige ise, kollektiivi liikme lähedane või muu kolmas isik.
(2) Eetikakoodeksi §-des 17-21 sätestatud piirangud hõlmavad ka investeeringuid, mida kollektiivi liige teeb läbi ühingu, milles kollektiivi liige omab kontrolli vastavalt väärtpaberituru seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule.
(3) Kollektiivi liige jälgib hoolikalt, et tema tegevus ei kvalifitseeruks turukuritarvitusena nagu see on sätestatud väärtpaberituru seaduse 21. peatükis, seda täiendavas ja asendavas vastavas otsekohalduvas Euroopa Liidu õigustikus ja karistusseadustiku §-des 398 ja 3981.
(4) Kollektiivi liige lähtub investeerimisotsuste tegemisel pikaaegsest plaanist, vältides lühiajalist kauplemist ning investeerimist viisil, mis võib kahjustada Finantsinspektsiooni mainet.
(5) Eetikakoodeksi §-des 18-20 sätestatut ei kohaldata tehingute suhtes, kus kollektiivi liige on andnud enda isikliku investeeringute juhtimise üle kirjaliku portfellivalitsemise teenuse lepingu alusel sõltumatule kolmandale isikule.
§ 18. Investeeringute tegemine Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektidega
(1) Kollektiivi liikmel on keelatud teha finantstehinguid:
a. järelevalve subjekti poolt emiteeritud omakapitali- ja võlainstrumentidega;
b. tuletisinstrumentidega, mis on seotud punktis a nimetatud väärtpaberitega;
c. investeerimisfondide osakutega, mille investeerimispoliitika eesmärgid on suunatud peamiselt punktis a ja b nimetatud väärtpaberitesse investeerimisega või nende investeeringute vahendamisega.
(2) Lõikes 1 nimetatud keeld kohaldub ka finantskonglomeraatide suhtes, mis hõlmab järelevalve subjekti.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud keeld kohaldub ka ühtse järelevalvemehhanismi järelevalve alla kuuluvate ühingute osas.
§ 19. Investeeringute tegemine Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluval turul
(1) Kollektiivi liikmel on lubatud teha tehinguid Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluval reguleeritud turul emiteeritud ja kaubeldavate väärtpaberitega, v.a §-s 18 nimetatud väärtpaberitega, arvestades selles paragrahvis sätestatud piiranguid.
(2) Kollektiivi liige ei tohi lõikes 1 nimetatud väärtpabereid võõrandada 6 kuu jooksul pärast nende soetamist ega osta uuesti tema poolt võõrandatud väärtpabereid enne 6 kuu möödumist.
(3) Finantsinspektsiooni juhatuse nõusolekul võib kollektiivi liige võõrandada lõikes 1 nimetatud väärtpaberid enne lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist väärtpaberi emitendi ühinemise või emitendi suhtes tehtud ülevõtmispakkumise raames või muudel Finantsinspektsioonile avaldatud erakorralistel asjaoludel.
(4) Kollektiivi liige on kohustatud esitama ülevaate enda investeeringutest ja tema poolt omatavatest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberitest vastavalt FIS § 32 lõikele 3, hoides vastavad andmed uuendatuna.
§ 20. Väärtpaberite emissioon
(1) Kollektiivi liige ei tohi omandada märkimisõigust või muud kaubeldavat õigust selliste väärtpaberi emissioonide raames, mis kuuluvad või hakkaks kuuluma § 18 või § 19 reguleerimisalasse.
(2) Olukorras, kus kollektiivi liige omandab märkimisõiguse automaatselt, hoidub kollektiivi liige märkimisõiguse kasutamisest ning märkimisõigusega tehingute tegemisest.
(3) Juhul, kui lõikes 1 nimetatud väärtpaberite emissioon on viidud lõpuni järgib kollektiivi liige §-des 18 ja 19 sätestatut.
§ 21. Eelnevalt omatud väärtpaberite müük
(1) Kollektiivi liikme poolt enne töösuhte algust omandatud väärtpaberite suhtes rakendatakse §-des 18 ja 19 sätestatut.
(2) Juhul, kui kollektiivi liikme eelnevalt omandatud väärtpaberid kuuluvad § 18 reguleerimisalasse, tuleb kollektiivi liikmel need katseaja jooksul võõrandada või anda § 17 lõikes 5 sätestatud juhtimise alla.
(3) Juhul, kui kollektiivi liikme eelnevalt omandatud väärtpaberid kuuluvad § 19 reguleerimisalasse, peab kollektiivi liige järgima viidatud paragrahvis sätestatud piiranguid tehingute tegemisel.
(4) Olukorras, kus kollektiivi liikmel on ühingu väärtpaberid, mis muutub finantsjärelevalve subjektiks, täidab kollektiivi liige lõikes 2 sätestatud kohustust 6 kuu jooksul alates hetkest, millal kõnealuste väärtpaberite suhtes kohaldub §-s 18 sätestatu.
Kinge
§ 22. Kinked
(1) Tööalase tegevusega seoses kinke eset vastu võttes peab kollektiivi liige veenduma, et kinkesuhe ei ole käsitletav seadusevastase tegevusena (altkäemaksu andmine, vahendamine või võtmine, korruptsioon jmt).
(2) Kollektiivi liige ei astu seoses tööalase tegevusega kinkesuhtesse, mille kohaselt kollektiivi liikme poolt vastuvõetava kinke eseme väärtus ületab 50 eurot.
(3) Kollektiivi liige teatab viivitamatult oma juhile, juhatuse liikme korral juhatuse esimehele, juhatuse esimehe puhul juhatusele talle ootamatult kingitud esemest väärtusega üle 50 euro, mille tagastamine on ebaviisakas või –praktiline.
Kollektiivi liige ja tema juht, juhatuse liikme korral juhatuse esimees, juhatuse esimehe korral juhatuse määratud juhatuse liige korraldavad lõikes 3 nimetatud kingitud asja andmise Finantsinspektsioonile ja selle eseme hoiustamise.
§ 23. Lõunad, õhtusöögid ja muud üritused
(1) Paragrahvi 22, välja arvatud lõiget 4, rakendatakse kollektiivi liikme osalemisel kolmandate isikute korraldatud ärilõunal, õhtusöögil või muul sarnasel üritusel seoses oma tööalase tegevusega. Ärilõuna ja õhtusöök on hea meetod tööalase tegevuse tutvustamiseks, kuid ei tohi muutuda ülemäära sagedaseks ega selle raames tehtud kinked tihti ületada 50 euro väärtust.
(2) Üritusel osalemise kutsete vastuvõtmise kaalumisel lähtub kollektiivi liige järgmisest:
a. hindab iseseisvalt teavet ürituse kohta, sh soovimatut mõju Finantsinspektsiooni sõltumatule tegevusele, sh ürituse raames tehtavaid ebatavalisi kulutusi selles osalejatele jmt;
b. kahtlusel üritusel osalemise kooskõlast eetikakoodeksiga tuleb konsulteerida vastavalt § 3 sätetele või keelduda üritusel osalemisest.
(3) Kollektiivi liige ei tohi kohapealsete kontrollide ega läbiviidavate auditite raames võtta vastu kinkeid ega muid hüvesid, v.a tähtsusetu väärtusega võõrustamine vastava kontrolli ajal.
Kahtlane tehing
§ 24. Turutingimustest erinev tehing
(1) Kollektiivi liige ei sõlmi lepingut, mis erineb oluliselt kohalikest valdavatest turutingimustest põhjustatuna kollektiivi liikmeks olemisest ja/või tööülesannete täitmisest.
(2) Kollektiivi liige kontrollib oluliselt kohalikest valdavatest turutingimustest erineva oferdi saamisel, kas erinevus on põhjustatud kollektiivi liikmeks olemisest ja/või tööülesannete täitmisest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei rakendu Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni sõlmitud lepingute suhtes.
Konkurentsipiirang
§ 25. Konkurentsipiirangu rakendamine töösuhte lõppemisel
(1) Kui kollektiivi liikme töösuhe on lähiajal teadvalt lõppemas (nt on esitatud ülesütlemise avaldus või ülesütlemisest ette teatatud), kohustub ta taluma Finantsinspektsiooni täiendavaid meetmeid, et oleks tagatud võimalik huvide konflikti vältimine.
(2) Lõikes 1 nimetatud meetmeteks on muu hulgas õigus piirata kollektiivi liikme ligipääsu Finantsinspektsiooni kasutuses olevatele andmetele ning katkestada tööülesannete täitmine, tagades seejuures lepingu kehtivusel töötasu maksmise.
(3) Lõikes 2 nimetatud ligipääsupiirangut kohaldatakse vähemalt 30 päeva enne kollektiivi liikme töösuhte lõppu.
§ 26. Konkurentsipiirangu rakendamine pärast töösuhte lõppu
(1) Finantsinspektsioon sõlmib vajadusel kollektiivi liikmega konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis käsitleb võimalike huvide konfliktide hindamist ja juhtimist mõistliku aja jooksul pärast töösuhte lõppu.
(2) Finantsinspektsioon hindab konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise ja muutmise vajadust ning selles sätestatud piirangute kestvust igakordselt iga kollektiivi liikme suhtes eraldi.
§ 27. Väljaanded ja kõned
(1) Kui kollektiivi liige soovib avaldada üksi või koos teiste isikutega dokumenti, artiklit, raamatu või teha avaliku ettekande (edaspidi artikkel) ja see on seotud Finantsinspektsiooni järelevalvelise tegevusega, peab vastav artikkel eelnevalt läbima tavapärase Finantsinspektsioonis kehtiva avaldamise protsessi.
(2) Artiklid, mis küll täidavad lõikes 1 sätestatud eelduse, kuid mida avalikustatakse teaduslikul eesmärgil (näiteks bakalaureuse-, magistri- või doktoritöö raames), võib avaldada ilma lõikes 1 sätestatud avaldamiskorrata, kui on selgelt toodud välja, et tegu on kollektiivi liikme isikliku seisukohaga ja järgitakse rakenduvat konfidentsiaalsusraamistikku.
(3) Artiklid, mis täidavad lõikes 1 sätestatud eeldused ja mille eest saadakse eraldi tasu, tuleb deklareerida siseaudiitorile.
(4) Finantsinspektsiooni juhatuse liikmed ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud artiklite puhul järgima käesolevas paragrahvis sätestatut, kuid peavad enne avaldamist hoidma artikli ja selle sisuga kursis juhatust, arvestades juhatuse esimehele FIS § 23 lõike 2 punktist 3 tulevat eriõigust piirata või keelata artikli avaldamine.
IV peatükk Järelevalve
§ 28. Eetikakoodeksi vastavuskontroll
(1) Juhatuse esimees ja personali juht tagavad eetikakoodeksi vastavuse Finantsinspektsiooni vajadustega ning kehtiva õigusega ning selle täitmise korraldamise.
(2) Juhul, kui kollektiivi liige tuvastab vastuolu eetikakoodeksi eesmärkide või kehtiva õigusega, edastab ta vastava teate koos põhjendustega personalijuhile. Juhul, kui kollektiivi liige tuvastab teise kollektiivi liikme poolt eetikakoodeksi võimaliku rikkumise juhindub ta §-s 29 sätestatust.
(3) Personalijuht analüüsib lõikes 2 nimetatud teavitusi ning edastab need juhatuse esimehele.
(4) Juhatuse esimees võib esitada nõukogule ülevaate lõikes 3 saadud teavitustest.
Eetikakoodeksi rikkumisest teavitamine
§ 29. Eetikakoodeksi rikkumisest teavitamine
(1) Kollektiivi liige edastab teavituse eetikakoodeksi või selles sätestatud põhimõtete rikkumisest e-kirja vahendusel personalijuhile.
(2) Juhul, kui kollektiivi liige soovib edastada teavituse personalijuhi tegevuse kohta, esitab ta teavituse suusõnaliselt või e-kirja vahendusel juhatuse esimehele.
(3) Juhul, kui kollektiivi liige soovib edastada teavituse juhatuse esimehe tegevuse kohta, esitab ta teavituse e-kirja vahendusel personalijuhile, kes edastab kaebuse edasi teistele juhatuse liikmetele.
§ 30. Teavituse vastuvõtmine ja menetlemine
(1) Personalijuht analüüsib § 29 lõikes 1 sätestatud teavituse saamisel teavitust ning kogub asjakohastest allikatest täiendavat informatsiooni. Piisava info olemasolul edastab personalijuht teavituse koos asjakohaste dokumentidega juhatuse esimehele.
(2) Personalijuht ja juhatuse esimees analüüsivad teavitust ning korraldavad vajadusel meetmete rakendamise olukorra parandamiseks ja/või edasiste rikkumiste vältimiseks.
(3) Juhatuse esimees korraldab § 29 lõikes 2 sätestatud teavituse saamisel asjakohastest allikatest täiendava info kogumise ning vajadusel meetmete rakendamise olukorra parandamiseks või edasiste rikkumiste vältimiseks.
Teised juhatuse liikmed korraldavad § 29 lõikes 3 sätestatud teavituse saamisel asjakohastest allikatest täiendava info kogumise ning esitavad teavituse koos asjakohaste dokumentidega siseaudiitorile, kes vajadusel teavitab nõukogu esimeest.
(5) Juhul, kui teavituse edastanud isik on soovinud saada ülevaadet võetud meetmetest või põhjendusi meetmete rakendamata jätmise suhtes, edastatakse talle vastav info.
§ 31. Toimingud eetikakoodeksi rikkumise tuvastamisel
(1) Eetikakoodeksi rikkumise tuvastamisel võib algatada kollektiivi liikme suhtes menetluse, et tuvastada seadusest või kollektiivi liikmega sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse rikkumise ning otsustada vajadusel seadusest tuleneva sanktsiooni või õiguskaitsevahendi kohaldamise üle.
(2) Juhatuse esimees teavitab talle teadaolevast eetikanormide olulisest rikkumisest Euroopa Keskpanka juhul, kui rikkumine on seotud ühtse järelevalvemehhanismi raames teostatavate tööülesannetega. Sellise rikkumise tuvastamisel teavitatakse:
a. Euroopa Keskpanga nõukogu organisatsioonilise arengu komitee ja järelevalvenõukogu kaudu.
Kiireloomulistel juhtudel võib teavituse saata ka vahetult Euroopa Keskpanga nõukogule ja
b. Euroopa Keskpanga auditikomiteed.
§ 32. Teavituse esitanud isiku anonüümsus
(1) Personalijuht ja juhatuse esimees tagavad §-s 29 sätestatud teavituse esitanud isiku anonüümsuse teiste kollektiivi liikmete suhtes.
(2) Teavituse esitanud isiku info avaldatakse vajalikus ulatuses vaid juhul, kui:
a. teavituse esitanud isik on seda selgesõnaliselt väljendanud teavituse esitamisel või
b. kui see on vajalik Finantsinspektsioonile kehtivast õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
V peatükk Rakendamine
§ 33. Eetikakoodeksi rakendamine
(1) Kollektiivi liige tagab, et tema tegevus on käesolevas eetikakoodeksis sätestatuga kooskõlas hiljemalt
01.01.2024.
(2) Kollektiivi liige esitab käesoleva eetikakoodeksi § 19 lõikes 4 nõutud informatsiooni esmakordselt Finantsinspektsiooni siseaudiitorile hiljemalt 01.01.2024.
(3) Juhul, kui kollektiivi liige ei soovi või ei ole suutlik täitma käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud kohustusi hiljemalt nimetatud lõigetes toodud tähtajaks, teavitab kollektiivi liige sellest enda otsest juhti ning tema valdkonna eest vastutavat juhatuse liiget hiljemalt 01.12.2023.
(4) Lõikes 3 kirjeldatud olukorra tekkimisel korraldab juhatus ebakõla lahendamise kollektiivi liikme ning eetikakoodeksi vahel.