Blogi

Finantssektor on arenenud riikides 15 aastat taandarenenud, täites oma ülesandeid majanduse eest üha kehvemini. Aitaks teadlik innovatsioon, kirjutab Finantsinspektsiooni innovatsiooniüksuse juht Mari-Liis Kukk Äripäeva essees.

Pealkirjas püsitatud küsimus võib esmapilgul tunduda ülekohtune. Finantsteenuste tarbijana on ju elu ikka aja jooksul mugavamaks läinud. Pangateenused on kolinud telefoni, maksed liiguvad välgunoole kiirusel, isegi pangakaardi võime poodi minnes koju unustada.

Kuid lisandunud võimalustest hoolimata ei saa pelgalt mugavusteenused ja peenhäälestamine olla see, mida finantssektori puhul innovatsioonina aktsepteerime. Et miski saaks olla innovaatiline, peab ta olema ka kasulik. Finantssektori puhul teeb see ülesande omajagu keerulisemaks, kuivõrd olemuslikult käsitletakse seda majandusteoorias nn parasiitsektorina. Muust süsteemist eraldatuna see ise täiendavat väärtust ei loo. 

Küll aga on finantssüsteem oluline selleks, et koguda kokku vaba kapital sealt, kus seda on üleliia palju, ning toimetada see sinna, kus saab sündida võimalikult suur majanduslik lisandväärtus. Nagu looduseski, on parasiitsuhe siin keerulist laadi. Finantssektor võtab osa lisandväärtusest endale, olles nii peremeesorganismile kahjulik, ent tervikuna luuakse tänu temale lisandväärtust rohkem. Loe pikemalt siit.