2017. aasta esimeses kvartalis likvideeriti neli AS SEB Varahalduse valitsetavat eurofondi ja loodi kaks Tuleva Fondid ASi valitsetavat kohustuslikku pensionifondi. Seega tegutses esimese kvartali lõpuks Eestis 62 investeerimis- ja pensionifondi. Enam kui pooled tegutsevatest fondidest olid pensionifondid (36).
Suurimaks fondiliigiks on endiselt ülekaalukalt kohustuslikud pensionifondid, mis moodustavad 79% kogu fondisektori varade mahust. Neile järgnevad 9% osakaaluga kinnisvara- ja aktsiafondid.
Põhinäitajad |
IV kvartal 2016 | Muutus | I kvartal 2017 |
|---|---|---|---|
| Avalike fondide varade maht | 3,98 mld € | ↑ | 4,15 mld € |
| II samba fondide osakaal | 78% | ↑ | 79% |
| Avalike fondide osakuomanike arv | 793 146 | ↑ | 789 962 |
| Tegutsevate avalike fondide arv | 64 | ↓ | 62 |
Fondivalitsejate turuosades olulisi muudatusi esimeses kvartalis ei olnud. Suurim turuosa kuulus ASile Swedbank Investeerimisfondid (38%), järgnesid AS LHV Varahaldus (24%) ja SEB Varahaldus (16%).
Kohustuslike pensionifondide investeerimisportfellis vähenesid passiivsete vahendite ehk tähtajaliste hoiuste ja arvelduskontol oleva raha osakaal. Võrreldes aasta lõpuga vähenes see 23%lt 19%ni. Samal ajal kasvas muude investeerimisfondide osakute osakaal 24%lt 28%ni.
Pensionifondid eelistavad otse aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerimise asemel investeerida läbi teiste fondide – sellised investeeringud moodustasid 58% portfellist. Otseinvesteeringute osakaal oli esimese kvartali lõpus 23%. Kohustuslikud pensionifondid teostavad otseinvesteeringuid enamasti võlakirjadesse.
Peamised arengusuunad ja riskid
- 2017. aasta alguses jõustunud uus investeerimisfondide seadus peaks pikaajalises perspektiivis tõstma Eesti investeerimisfondide turu atraktiivsust. Uute pensionifondide tulek on juba teravdanud konkurentsi pensionifondide valitsejate vahel ning sektoris on täheldada hinnakonkurentsi.
- Jätkus endise fondivalitseja Danske Capital ASi pensionifondide ühendamine LHV pensionifondidega.