Investeerimisühingute sektori I kvartali 2017 ülevaade

Eesti reguleeritud finantsturul tegutseb kolm investeerimisühingut. Finantsinspektsioon menetleb ühte investeerimisühingu tegevusloa taotlust. 

Eestis tegutsevad investeerimisühingud tegelevad väärtpaberivahenduse ja tuletisinstrumentide müügiga. Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, vähenes kvartaliga märkimisväärselt – 19% – ja langes 0,9 miljardi euroni. Kuna investeerimisühingud tegutsevad enamasti piiriüleselt, siis kuulusid enam kui 99% klientide varadest mitteresidendist klientidele.

Põhinäitajad

IV kvartal 2016 Muutus I kvartal 2017
Klientide varade maht 1,1 mld € 0,9 mld €
Investeerimisühingute varade maht 47 mln € 49 mln €
Likviidsuskattekordaja 268% 149%
Kasum/kahjum 3,7 mln € 1,2 mln €
Neto teenustasutulud 7,6 mln € 5 mln €
Omakapitali tootlikkus 6,9% 11,7%
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 36,7% 32,04%

 

investeerimisuhinguteavatudvaluutapositsioonInvesteerimisühingute endi varade maht suurenes kvartaliga 3%, 49 miljoni euroni. Investeerimisühingute varad koosnevad peamiselt likviidsetest vahenditest (47%) ja laenudest klientidele (44%). Kvartali jooksul suurenesid laenud klientidele likviidsete vahendite arvelt. 

Investeerimisühingud väljastavad klientidele laene väärtpaberite tagatisel. Laenamine klientidele väärtpaberite tagatisel on reeglina abitegevusvaldkonnaks väärtpaberivahenduse teenuste pakkumisel. Kuna tegemist on lühiajaliste laenudega, siis on nende maht kvartalite lõikes volatiilne ja sõltub eelkõige klientide kauplemisaktiivsusest.

Investeerimisühingud omandavad kauplemisportfelli tururiskipositsioone nii bilansiliste investeeringute kui ka bilansiväliste instrumentidega, nagu näiteks tuletisinstrumendid. Seetõttu ei ole positsioonide suurus bilansimahuga piiratud.

Suurimaid positsioone omandatakse välisvaluutaga seotud instrumentides. Avatud valuutapositsioonide summa suurenes kvartali jooksul 7% ja moodustas 164% investeerimisühingute omavahenditest. Lisaks oli investeerimisühingutel avatud positsioone aktsia- ja kaubariskiga seotud instrumentides kokku 50% omavahenditest. 

investeerimisuhingutenetotuludInvesteerimisühingute tururisk on kõrge ja selle võtmine mõjutab oluliselt investeerimisühingute kasumlikkust. Investeerimisühingud teenisid esimeses kvartalis 1,2 miljonit eurot kasumit, mida on võrreldes mulluse keskmise kvartalikasumiga neljandiku võrra vähem. 

Investeerimisühingud teenisid võrreldes eelmise kvartaliga 35% vähem tulu, kuid siinkohal tuleb arvestada, et eelmise kvartali tulu oli erakordselt kõrge. 

Vaatamata tulubaasi langusele oli investeerimisühingute  omakapitali tootlus esimeses kvartalis 11,7%, mida võib lugeda heaks kasumlikkuse tasemeks. Kasumlikkusele avaldas positiivset mõju erakorraliste kulude puudumine, nagu klientide nõuete allahindlus või kahjumid valuutariski võtmiselt.

Likviidsuskattekordaja nõuet täitsid esimeses kvartalis kõik investeerimisühingud, ehkki keskmine likviidsuse normatiivi täitmine kahanes 268%lt 149%ni seoses laenude andmisega klientidele. 

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langes esimeses kvartalis 36,7%lt 32%ni. Seda põhjusel, et riskipositsioonid suurenesid oluliselt kiiremini kui omavahendid.

Peamised arengusuunad ja riskid

  • Investeerimisühingute peamiseks ohuteguriks on suure tururiski võtmisele üles ehitatud ärimudelid. Suure võimenduse tõttu on isegi väike vapustus finantsturgudel võimeline suuri kahjumeid tekitama.
  • Lõviosa investeerimisühingute teenuste müügist toimub väljaspool Eestit ning teenuseid osutatakse enamjaolt mitteresidentidele. Ulatusliku piiriülese tegevusega kaasnevad aga märkimisväärsed operatsiooni-, vastavus- ja rahapesuriskid.
  • Investeerimisühingud on allutatud samasugustele keerukatele ja mahukatele regulatsioonidele nagu krediidiasutusedki, kuid arvestades investeerimisühingute väikest ressursibaasi ja madalat haldussuutlikkust, on viimaste vastavusriskid kõrgemad.