Investeerimisühingute sektori IV kvartali 2016 ülevaade

Eestis tegutsevad investeerimisühingud tegelevad väärtpaberivahenduse ja tuletisinstrumentide müügiga. Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, suurenes 2016. aasta neljanda kvartali jooksul hüppeliselt – 20% – ja kerkis 1,1 miljardi euroni.

Investeerimisühingute endi varade maht suurenes 2016. aasta neljandas kvartalis 15%, 47 miljoni euroni. Kuna klientidele anti väärtpaberite ostuks laenu, kasvas laenuportfell kvartali jooksul poole suuremaks ja moodustab 39% kogu varadest. Poole varadest moodustasid hoiused pankades ja finantseerimis-asutustes. Lisaks hoidsid investeerimis-ühingud 8,5% varadest võlakirjades, et täita likviidsusnormatiivi. Võlakirja-portfelli maht suurenes neljandas kvartalis 20%.

Likviidsuskattekordaja nõuet täitsid kolmandas kvartalis kõik investeerimisühingud, sektori kokkuvõttes suure varuga. Varad on küllaltki likviidselt paigutatud – võlakirjadesse ning pankade ja finantseerimisasutuste hoiustesse –, likviidseid vahendeid on ligikaudu 55% varadest.

2016. aasta neljandas kvartalis teenitud kasum ja kogutud tulud olid tavapärasest palju suuremad. Kvartalikasum küündis kõrge 3,7 miljoni euroni. Kuna aasta esimese kolme kvartali jooksul oli sektor olnud kahjumis, ulatus kasum aasta kokkuvõttes 2,6 miljoni euroni. Kehvast aasta algusest hoolimata oli aastane kasum 88% suurem kui 2015. aastal. 2015. aasta tulemus oli olnud väiksem peamiselt seetõttu, et investeerimis-ühingud pidid suuremas mahus maha kandma väärtpaberivahenduse käigus klientide vastu tekkinud nõuded.

Netotulusid koguti neljandas kvartalis 7,6 miljonit eurot, peaaegu kolm korda rohkem kui kolmandas kvartalis. Seda hüpet toetas märkimisväärne tulude kasv tuletisinstrumentidega kauplemisest. Erakordselt suurtest tuludest hoolimata teenis sektor aasta kokkuvõttes netotulusid umbes sama palju kui 2015. aastal, kuna 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis olid tulud järjepidevalt kahanenud.

Investeerimisühingute omakapitali tootlikkus oli 2016. aasta lõpus aasta baasile viiduna taas positiivne: 6,9%.

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv neljandas kvartalis paranes: 30,3%lt 36,7%ni. See suhtarv näitab, kui palju hoiavad investeerimisühingud omavahendeid omandatud riskipositsioonide suhtes. Kapitaliseerituse paranemisele aitas muu hulgas kaasa sektori erakorraliselt suur kvartalikasum.

Peamised arengusuunad ja riskid

• Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisühinguid osutavad investeerimisteenuseid väljaspool Eestit. Ulatusliku piirülese tegevusega kaasnevad märkimisväärsed vastavus-, operatsiooni- ja maariskid.
• Investeerimisühingud on oma äritegevuses avatud märkimisväärsele valuutariskile. Sektori avatud valuutapositsioonide väärtus kahanes 2016. aasta neljanda kvartali jooksul 27% ja moodustas 54 miljonit eurot. Vähenemisest hoolimata on valuutariski tase kõrge: omavahendite suhtes 143%. Et kursikõikumistega ei kaasneks suuri kahjumeid, juhivad investeerimisühingud tururiski pideva aktiivse seire kaudu.