19.05.2020
Eesti pangad, kindlustusseltsid ja fondivalitsejad sisenesid koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorda tugevatena, rääkis Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler Riigikogu rahanduskomisjoni liikmetele inspektsiooni aastaaruannet esitledes. Nii pankade, kindlustusseltside kui ka fondivalitsejate kapitaliseeritus oli 2019. aastal heal tasemel.
„Headel aegade teenitud kasum ja kogutud puhvrid andsid pankadele võimaluse laenuklientidele koroonaviiruse laialdase leviku tingimustes vastu tulla. Eraisikute maksepuhkuste taotluste summa osakaal moodustas 13. maiks 4,9% ja äriühingutel 21% vastava portfelli laenujäägist,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
Koroonaviiruse levikust tingitud kriisi sisenesid Eestis tegutsevad pangad hea laenukvaliteedi, kõrge kapitaliseerituse ja piisava kasumlikkusega ning vastavad näitajad olid head ka võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Mittetöötavate laenude suhe oli eelmise aasta lõpus Eesti pankades 1,6% samal ajal kui Euroopa Liidus keskmiselt oli see 2,7%. Varade tootlikkus oli Eesti pankadel 1% ja Euroopa Liidus tegutsevatel pankadel keskmiselt 0,4%.
Koroonakriisi mõjudega on aidanud Eestis tegutsevatel pankadel hakkama saada ka tasemel IT-süsteemid, mis on toetanud kaugtöö tegemise võimaldamist. Eriolukorra ajal oli päevi, mil Eesti pankade töötajatest oli kaugtööl 67%.
Eesti kindlustusseltside kapitaliseeritus oli aastavahetusel Balti riikidest kõrgeim ning kõik Eesti kindlustusandjad täitsid ka kapitalinõudeid. Samuti sisenes kriisi kasumlikult Eesti fondivalitsejate sektor. Kokkuvõttes iseloomustasid Eesti finantsturgu eelmisel aastal koondumised, kohandumine ja kasv.
Riigikogu rahanduskomisjonile tutvustab Finantsinspektsiooni juhatus inspektsiooni aastaaruannet igal aastal. Lisaks teeb Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler inspektsiooni eelmise aasta tegevuse kohta 4. juunil ettekande Riigikogu ees.
Vaata lisaks Finantsinspektsiooni 2019. aasta aastaraamatut.