2016. aasta tõi finantsturul kaasa erisuunalisi arenguid, mis kajastavad praegusi suundumusi Eesti majanduses. Vabatahtlike pikemaajaliste säästmis- ja investeerimisteenuste mahu kasv, mis oli eelmistel aastatel aeglustunud, hakkas 2016. aastal kiirenema. Tarbimise finantseerimiseks võetud teenuste maht suurenes endiselt jõudsalt.
Hoiuste koondjääk kasvas 2016. aastal 5% ehk 798 miljoni euro võrra. See kasv toetus nõudmiseni ja üleööhoiustele (lisandus 855 miljonit eurot), eelkõige endiselt madalate intressimäärade tõttu. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes 37 miljoni euro võrra. Hoiuseid oli 2016. aasta lõpu seisuga kokku 16,3 miljardi euro väärtuses.
Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas 2016. aastal 6% ehk 1 miljardi euro võrra. Aasta lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 17,8 miljardit eurot. Uue teenusena on lisandunud krediidiandjate väljastatud laenud, mille maht oli aasta lõpus 0,7 miljardit eurot. Investeerimisteenuste mahud on kasvanud, eriti fondisektoris.
Lisaks pensionifondide mahu 18% kasvule suurenes 2016. aastal kinnisvarafondide varade maht 61%. Samas investeeringud välisfondidesse5 ja muud investeeringud finantsinstrumentidesse kahanesid, mõlemad aastaga 4%. Individuaalportfellide koondmaht kasvas 5%. Kokkuvõttes kasvas 2016. aastal säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis ja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht 5%, aasta lõpuks 10,2 miljardi euroni (2015. aasta lõpus oli 9,7 miljardit eurot).
Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid aga aastaga 7%, aasta lõpuks 12,9 miljardi euroni.
Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 2016. aastal 3% ja moodustas 86 miljonit eurot. Laekunud kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses kasvas 8%, ja moodustas 302 miljonit eurot.
Alates 2016. aastast on Finantsinspektsioonile kättesaadav ka krediidiandjate aruandlus, seega on nende väljastatud laenude andmed lisatud ka käesolevasse ülevaatesse. 2016. aastal olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli aasta lõpus 10,2 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli 8,4 miljardit eurot.
Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 1,8 miljardi Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli 2016. aasta lõpus 7709 eurot ja laenude jääk 6339 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1370 eurot Eesti residendist eraisiku keskmised neto finantsvarad euroni. 2016. aasta jooksul neto finantsvarad küll vähenesid (2015. aasta lõpus oli nende maht 1,9 miljardit eurot), aga eelkõige seetõttu, et andmete hulka lisandusid krediidiandjate laenud. Ilma nendeta oleks finantskohustuste jääk olnud 7,6 miljardit eurot ja neto finantsvarad 2,5 miljardit eurot.