2017. aastal olid arengusuunad Eesti finantsteenuste turul sarnased varasemaga: enamike finantsteenuste maht kasvas ning tarbimise finantseerimiseks võetud teenuste maht suurenes jätkuvalt.
Hoiuste koondjääk kasvas 2017. aastal 4,5% ehk 741 miljoni euro võrra. Kasv toetus üksnes nõudmiseni ja üleööhoiustele (lisandus 1337 miljonit eurot). Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes samal ajal 563 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli 2017. aasta lõpu seisuga paigutatud kokku 17,1 miljardit eurot.
Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas 2017. aastal 2% ehk 360 miljoni euro võrra. Aasta lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 18,1 miljardit eurot. Krediidiandjate koondjääk kasvas samal ajal 15% ehk 110 miljonit eurot, ulatudes 0,8 miljardi euroni.
Investeerimisteenuste mahud on kasvanud vaid fondisektoris. Lisaks pensionifondide 17% mahu kasvule suurenes 2017. aastal aktsiafondide varade maht, 23%. Samuti suurenesid investeeringud välisfondidesse, aastaga 20%. Samas individuaalportfellide koondmaht kahanes 4% ning muud
investeeringud finantsinstrumentidesse kahanesid 8%.
Kokkuvõttes jäi 2017. aastal säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht praktiliselt samaks, kasvades aastaga 0,6%, aasta lõpuks 10 miljardi euroni (2016. aasta lõpus oli 9,9 miljardit eurot). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid aastaga 10%, jõudes aasta lõpuks 14,2 miljardi euroni. Seega ulatus kõikidesse finantsteenustesse paigutatud varade maht Eestis kokku 24,2 miljardi euroni.
Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 7% ja moodustas 91 miljonit eurot. Laekunud kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses kasvas aga 11% ja moodustas 336 miljonit eurot.
Loe tervikülevaadet kas pdf-versioonis või ISSUU platvormil.