2018. aasta esimesel poolel kasvas enamike finantsteenuste maht, seejuures suurenes varasemaga võrreldes veelgi kiiremas tempos tarbimislaenude ja hoiuste maht.
Hoiuste koondjääk kasvas 2018. aasta esimesel poolel 4% ehk 680 miljonit eurot. Kasv toetus üksnes nõudmiseni ja üleööhoiustele. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas samal ajal 13 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli juuni lõpu seisuga paigutatud kokku 17,8 miljardit eurot.
Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas esimesel poolaastal 2% ehk 397 miljonit eurot. Juuni lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 18,5 miljardit eurot. Krediidiandjate laenuportfelli koondjääk kasvas samal ajal 10% ehk 87 miljonit eurot, ulatudes 0,95 miljardi euroni.
Investeerimisteenustega seotud mahud kasvasid vaid fondisektoris. Lisaks pensionifondide mahu kasvule (5%) suurenes esimesel poolaastal avalike kinnisvarafondide varade maht (19%). Samuti suurenesid investeeringud välisfondidesse*, aastaga 6%. Individuaalportfellide koondmaht samal ajal kahanes 12% ning muud investeeringud finantsinstrumentidesse 23%.
Kokkuvõttes vähenes 2018. aasta esimesel poolel säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse, sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused, paigutatud varade maht 3%, juuni lõpuks 9,7 miljardi euroni (2017. aasta lõpus 10 miljardit eurot). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poole aastaga 5%, juuni lõpuks 14,9 miljardi euroni. Seega ulatus kõikidesse finantsteenustesse paigutatud varade maht Eestis kokku 24,6 miljardi euroni.
Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 4% ja moodustas 45 miljonit eurot. Laekunud kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses kasvas aga 20% ja moodustas 198 miljonit eurot.
2018. aasta esimesel poolel olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli juuni lõpus 11,9 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,3 miljardit eurot. Seejuures kasvasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 6% ja koondlaenud 4%.
Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad ulatusid seega juuni lõpus 2,6 miljardi euroni, kasvades poolaastaga umbes 0,3 miljardit eurot.
Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli juuni lõpu seisuga 9016 eurot ja laenude jääk 7063 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1950 eurot (2017. aasta lõpus 1693 eurot).
Loe tervikülevaadet edasi kas pdf-versioonis või ISSUU platvormil.