2019. aasta esimesel poolel kiirenes enamiku finantsteenuste mahu kasv.
Hoiuste koondjääk kasvas 2019. aasta esimesel poolel 6% ehk 985 miljoni euro võrra, 2018. aasta esimesel poolel oli kasv 4%. Erinevalt varasematest aastatest toetus kasv nii nõudmiseni kui ka tähtajalistele hoiustele. Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk kasvas poolaastaga 4% ehk 622 miljoni euro võrra. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas samal ajal 12% ehk 376 miljoni euro võrra. Juuni lõpu seisuga oli hoiustesse paigutatud kokku 18,7 miljardit eurot.
Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas 2019. aasta esimesel poolel 4% ehk 761 miljonit eurot. Juuni lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 19,8 miljardit eurot. Krediidiandjate tarbijalaenude koondjääk kasvas samal ajal 5% ehk 48 miljonit eurot, ulatudes 1,08 miljardi euroni.
Investeerimisteenustega seotud mahud kasvasid aasta esimesel poolel hoogsalt: pensionifondide varade maht kasvas 11%. Avalike investeerimisfondide varade maht kasvas 14% võrra, samuti kasvasid investeeringud välisfondidesse1, poolaastaga 6%. Individuaalportfellide koondmaht kasvas samal ajal 20% ning muud investeeringud finantsinstrumentidesse (nn väärtpaberite hoidmine) 14%.
Kokkuvõttes kasvas 2019. aasta esimesel poolel säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht 3%, ulatudes juuni lõpuks 10,0 miljardi euroni (2018. aasta lõpus 9,7 miljardit eurot). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poolaastaga 4%, küündides juuni lõpuks 15,3 miljardi euroni. Seega ulatus kõikidesse finantsteenustesse paigutatud varade maht Eestis kokku 25,3 miljardi euroni.
Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 5% ja moodustas 47 miljonit eurot. Kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses kasvas samuti, kuid maksete kajastamise metoodika muutmise tõttu ei ole 2019. aasta esimese poole andmed eelmise aasta omadega võrreldavad.