2022. aasta esimesel poolel mõjutasid Eesti finantsteenuste arengut enim suur inflatsioon, väärtpaberiturgude langus ja teise pensionisamba lepingute lõpetamine.
Kinnisvarahindade tõus ja elu üleüldine kallinemine kiirendasid pankade ja krediidiandjate laenuportfellide kasvutempot. Suuresti tariifide tõusust tingituna saavutas kahjukindlustuse maksete maht viimase aja suurima kasvu, ületades kriisieelset taset.
Hoiuste kasv aeglustus. Maailma finantsturgude languse mõjul vähenes paljude investeeringute väärtus. Samuti vähendasid teise pensionisamba lepingute lõpetamisest tulenevad väljamaksed märgatavalt pensionifondide varasid.
Kokkuvõttes vähenes 2022. aasta esimesel poolel finantsteenuste maht, mis on suunatud klientide vara kasvatamisele, 2% ehk 35,5 miljardit euroni (2021. aasta lõpus 36,2 miljardit eurot).
Ligi pool finantsteenuste kogumahust ehk 16,6 miljardit eurot kuulus Eesti residentidest eraisikutele (tabel 1). 2022. aasta esimesel poolel vähenesid eraisikute finantsvarad 3%, samas kui nende finantskohustused (laenud) kasvasid üle 5%. Seega vähenesid Eesti residentidest eraisikute netofinantsvarad 1,2 miljardi euro võrra, olles juuni lõpus 4,4 miljardit eurot (joonis 2).
Nagu jooniselt 3 näha, oli juuni lõpus keskmine finantsvarade koguväärtus Eesti residendist eraisiku kohta 12 496 eurot ja keskmine laenujääk 9233 eurot, mis teeb eraisikute netofinantsvara keskmiseks väärtuseks 3263 eurot (2021. aasta lõpus 4148 eurot).