2019. aastal kasvasid finantsteenuste mahud hoogsalt.
Hoiuste koondjääk kasvas 2019. aastal 12% ehk 2,2 miljardi euro võrra, 2018. aastal oli kasv 4%. Hoiuste kasv toetus nii nõudmiseni kui ka tähtajalistele hoiustele. Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk kasvas aastaga 11% ehk 1,6 miljardi euro võrra. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas samal ajal 18% ehk 533 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli aasta lõpus paigutatud kokku 19,9 miljardit eurot.
Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas 2019. aastal 4% ehk 737 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suurus 19,8 miljardit eurot. Krediidiandjate tarbijalaenude koondjääk kasvas samal ajal 12% ehk 126 miljonit eurot, ulatudes 1,16 miljardi euroni.
Investeerimisteenustega seotud mahud kasvasid 2019. aastal eriti jõudsalt: pensionifondide varade maht suurenes 21%. Avalike investeerimisfondide varade maht kasvas 20%, samuti kasvasid investeeringud välisfondidesse1, aastaga 6%. Individuaalportfellide koondmaht kasvas samal ajal 16% ja muud investeeringud finantsinstrumentidesse (nn väärtpaberite hoidmine) 24%.
Kokkuvõttes kasvas 2019. aastal säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht 10% ja ulatus aasta lõpuks 10,7 miljardi euroni (2018. aasta lõpus 9,7 miljardit eurot). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid aastaga 11%, jõudes aasta lõpuks 16,3 miljardi euroni. Seega ulatus kõikidesse finantsteenustesse paigutatud varade maht Eestis kokku 27 miljardi euroni.
Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 0,4% ja moodustas 96 miljonit eurot. Kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses kasvas samuti, kuid maksete kajastamise metoodika muutmise tõttu ei saa 2019. aasta andmeid eelmise aasta omadega võrrelda.
2019. aastal olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli aasta lõpus 13,7 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 10,3 miljardit eurot. Seejuures kasvasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 12% ja koondlaenud 7%.
Eesti residentidest eraisikute netofinantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 3,4 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud umbes 0,9 miljardit eurot.
Eesti residendist eraisiku keskmine finantsvarade maht oli aasta lõpu seisuga 10 337 eurot ja laenude jääk 7779 eurot. Eraisiku netofinantsvara keskmine väärtus oli seega 2559 eurot (2018. aasta lõpus 1917 eurot).