Finantsinspektsiooni aastaraamat 2014

Juhatuse pöördumine 

Eesti reguleeritud finantsturg oli 2014. aastal üldjoontes tugev. Turuosalised olid hästi kapitaliseeritud ja tegutsesid sobivalt konservatiivselt. Uute õigusaktide ja neist tulenevate ülesannete arv ning keerukus pani proovile nii turu kui ka järelevalveasutuse. Selles tegevusaruandes anname lühiülevaate Eesti finantssektorit mõjutanud oluliste riskide ja finantsjärelevalve peamiste tegevussuundade kohta aruandeaastal ning lähitulevikus.

Eesti finantsturu osalisi mõjutas pingestunud rahvusvaheline olukord lähipiirkonnas, täpsemalt konflikt Ukrainas, samuti madal intressitase euroalal, majapidamiste kõrge võlakoormus ja kinnisvaraturu ülekuumenemise risk Skandinaavias.

Skandinaavia pangad moodustavad valitseva osa Eesti finantssektorist. Riskide realiseerumine Põhjalas mõjutab emapankade maksejõulisuse kaudu ka Eesti finantsturu käekäiku. Sarnaselt möödunud aastale, kehtestas Finantsinspektsioon siin tegutsevatele suurematele pankadele riskide maandamiseks vaikimisi kohalduvatest nõuetest 30% suurema kapitalinõude. Pangad täidavad regulatiivseid usaldatavusnormatiive hea varuga.

Pingestunud rahvusvaheline olukord toitis ebakindlust, mis ühelt poolt tingis investorite ja hoiustajate hüpliku finantsalase käitumise. Teisalt mõjutasid kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid majandusüksuste võimet täita oma kohustusi finantsvahendajate ees. Finantsvahendajatele tähendas pingeline olukord kohustust järgida kõrgendatud hoolsusega kehtestatud finantssanktsioone, vältimaks seda, et sektorit kasutavad ära iskud, kellele sanktsioonid olid kehtestatud.

Finantsinspektsioon juhtis 2014. aastal turuosaliste tähelepanu vajadusele eriti hoolsalt täita rahvusvahelisi sanktsioone. Lisaks kontrollisid meie eksperdid ka kohapeal teatud finantsvahendajate protsesside ning süsteemide toimimist seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.

Laenuvõtjaile on madal intressitase hea uudis. Finantsvahendajatele ei pruugi see alati head tähendada, kuna vahendajad võivad olla lepinguga pikaaegselt kohustunud oma klientidele tasuma intresse, mis on faktiliselt kõrgemad valitsevaist. Finantsinspektsiooni ja teisi kindlustusjärelevalveasutusi ühendav Euroopa Liidu asutus EIOPA I Finantsinspektsiooni juhatuse pöördumine Finantsinspektsiooni juhatus: Andre Nõmm, Kilvar Kessler (juhatuse esimees) ja Andres Kurgpõld 2 viis 2014. aastal läbi kindlustusandjate stressitesti, millega hinnati kindlustussektori vastupidavust madalate intresside püsimisele, arvestades 2016. aastal jõustuvat kindlustusturu uut raamistikku. Testis osalenud Eesti seltsid läbisid uue regulatsiooni eksami, kuid enim negatiivselt mõjutab neid pikaajalisemalt kestma jääv madal intressikeskkond.

Finantsinspektsioon panustas pankade kapitalijärelevalve valdkonnas euroala ühtse järelevalvemehhanismi SSM-i ülesehitamisse ja tegevuse käivitamisse. 2014. aastal viis Euroopa Keskpank teiste seas ka Finantsinspektsiooniga koostöös läbi suurpankade varade põhjaliku läbivalgustamise, et saada euroala panganduse tervisest terviklik ülevaade edasiste tegevuste parema planeerimise jaoks. Testis osalenud Eesti kolm suuremat panka hüppasid kõrgelt üle testis etteantud latist.

Tarbijate kaitse valdkonnas leidis Finantsinspektsioon, et norme eirav käitumine reguleerimata tarbijakrediidiandjate poolt viis konkurentsimoondumiseni ja laenuvõtjate õiguste rikkumiseni. Koostöös partneritega ministeeriumitest ja parlamendist jõudsime antud küsimuses regulatiivse lahendini.

Tarbijahariduse teemal kaardistas Finantsinspektsioon senitehtu ja partnerite vastava tegevuse lähiriikides. Elanike finantsteenustealase teadlikkuse edendamiseks reorganiseeriti vastav funktsioon ja keskenduti enam üksikutele küsimustele finantsjärelevalve tavategevuse toetamiseks.

Finantsinspektsioon kontrollis kõigi konservatiivsete pensionifondide varade investeerimist ja leidis, et see vastab investeerimisfondide seaduses sätestatud nõuetele. Samuti kontrolliti kohustuslike pensionifondide varade olemasolu ja selle hoidmist depoopankades.

Finantsinspektsioon korrastas töö planeerimist, kuna on üha tihedamalt seotud Euroopa Liidu vastavate asutuste tegevustega. Järgmisel aruandeperioodil (2015) on meie peamised väljakutsed krediidiandjate ja -vahendajate järelevalve rakendamine, pangajärelevalvest sõltumatu saneerimisfunktsiooni ehitamine ja käivitamine ning selle lõimimine vastava Euroopa süsteemiga, integreerumine euroala ühtsesse järelevalvemehhanismi ja tarbijahariduse funktsiooni sidustamine meie teenusejärelevalve tegevusega. Tõhusama toimimise nimel keskendame rohkem õiguse rakendamise funktsiooni. Muutunud keskkonna tõttu vajavad analüüsimist ja kohendamist inspektsiooni sisereeglid.

Meie kõrgendatud tähelepanu all on väiksemad pangad, kindlustusandjad ja ka väärtpaberiturgudel tegutsejad. Kavatseme kontrollida turuosaliste aruandluse õigsust, kuna viimane on meie kapitalijärelevalve üheks peamiseks sisendiks. Eesti finantssektori kõrge usaldusväärsuse tagamiseks jätkame põhjalikku tööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvaheliste sanktsioonide vallas.

Aastaraamatu PDF versioon