Finantsinspektsiooni 2021. aasta aruande eessõna kirjutamise ajal möllab Ukrainas sõda, millist ei ole Euroopas nähtud pärast Teist maailmasõda. Relvakonfliktil on üleilmne mõju majandusele ja seeläbi finantsvahendajatele. Järgnevalt anname ülevaate Eesti finantsturu valmisolekust seista vastu sõja tagajärgedele, käsitleme
2021. aastal aset leidnud olulisemaid suundumusi Eesti finantsturul ja teeme kokkuvõtte valminud strateegiast.
Sõda Ukrainas tõi Eesti finantssektori eesliinile finantssanktsioonide kohaldajana
Riigid ja riikide ühendused on sõjale Ukrainas reageerinud arvukate ulatuslike rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamisega. Finantssanktsioonide kohaldamise raskus on praegu eelkõige finantssektoril. Alates 2021. aastast kohustab seadus Finantsinspektsiooni hindama finantsjärelevalve subjektide organisatsiooni võimekust rakendada rahvusvahelisi finantssanktsioone. Kui varem oli see ülesanne ainult Rahapesu Andmebürool, siis nüüd jagatakse vastutust Finantsinspektsiooniga – andmebüroo hoolitseb konkreetse sanktsiooni rakendamise, finantsjärelevalve aga selle eest, et järelevalvesubjektil oleks ärimudelit ning riskikeskkonda arvestavad mehhanismid sanktsioonide kohaldamiseks. Finantsinspektsiooni varasem nõudlikkus tõhustada riskikontrolli hõlbustab oluliselt finantsvahendajatel rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamist.
Sõjaline konflikt Ukrainas tõstatab teravalt küsimuse võimalikest küberrünnetest, seda eriti meie ulatuslikult digiteeritud ühiskonnas. Finantsinspektsiooni hinnangul on suurematel finantsvahendajatel hea valmisolek ja võime küberriskidega tegeleda. Küll aga sõltub finantsvahendajate võimekus palju ka nende koostööpartnerite digisuutlikkusest, samuti küberrünnete iseloomust ja ulatusest. Finantsjärelevalve on küberkerksuse valdkonnas järelevalvesubjektide vastu endiselt nõudlik ja hoiab teema käsitlemisel initsiatiivi euroala pangajärelevalve süsteemis.
Finantsinspektsiooni hinnangul on sõja vahetu mõju järelevalvesubjektide finantsseisundile praegu väike. Kaudne mõju on majanduskeskkonna muutumise tõttu aga suur. Mõju leevendamiseks on pankadel ja teistel olulistel finantsvahendajatel piisavad puhvrid, samuti valmisolek kohandada riski võtmist ning juhtimist. Finantsjärelevalve hindab jooksvalt olukorda koos Eesti Panga ja Euroopa Keskpangaga ning on vajadusel valmis finantsriskide juhtimiseks rakendama sobivaid järelevalvelisi meetmeid.