Eesti avalike fondide varade maht kasvas 2021. aasta teises kvartalis 3,2% ehk 196,5 miljoni euro võrra ning moodustas kvartali lõpu seisuga kokku 6,34 miljardit eurot. Eelmise kvartaliga (1,9%) võrreldes oli kasv teises kvartalis hoogsam.
Põhinäitajad |
I kvartal 2021 | Muutus | II kvartal 2021 |
|---|---|---|---|
| Avalike fondide varade maht | 6,14 mld € | ↑ | 6,34 mld € |
| II samba fondide osakaal | 87,7% | ↓ | 87,3% |
| Avalike fondide osakuomanike arv (va pensionifondid) | 16 964 | ↑ | 20 410 |
| Pensionifondide osakuomanike arv (II + III sammas kokku) | 929 222 | ↓ | 924 338 |
| Tegutsevate avalike fondide arv | 50 | ↑ | 53 |
Kui aasta esimeses kvartalis oli aktsiafondide varade kasv 1,4%, siis teises kvartalis 7,1%. Kohustuslike pensionifondide varade maht suurenes teises kvartalis 2,8% (esimeses kvartalis 1,6%) ning kinnisvarafondide oma 1,3% (esimeses kvartalis 1,0%). Ainult vabatahtlike pensionifondide segmendis jäi 9% kasv alla eelmise kvartali tulemusele (esimeses kvartalis 9,5%), kuid teiste segmentidega võrreldes oli kasv siiski kõige kiirem.
Kõige suurema osakaaluga avalike fondide varade mahus on endiselt kohustuslikud pensionifondid, kuid võrreldes eelmise kvartaliga on nende osakaal veidi langenud, 87,7%-lt 87,3%-le. Sellegipoolest tuli kolm neljandikku avalike fondide kogukasvust just kohustuslike pensionifondide segmendist. Seda vaatamata sellele, et jätkusid igakuised ühekordsed väljamaksed kohustuslikest pensionifondidest pensionieelikutele, mistõttu vähenes ka pensionifondide osakuomanike arv.
Vabatahtlikud pensionifondid moodustasid teise kvartali lõpus vaid 4,8% avalike fondide varade mahust, võrreldes eelmise kvartali 4,6%ga ja aastataguse 3,6%ga. Aastaga on avatud 81 567 uut III samba pensionikontot, mille populaarsuse saab vähemalt osaliselt panna pensionireformi arvele. Teises kvartalis avati 1562 uut III samba kontot ning III samba fondide varade maht kasvas 25,2 miljoni euro võrra, moodustades kvartali lõpus 304,9 miljonit eurot.
Aktsiafondide osakaal avalike fondide mahus kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 3,5%-lt 3,6%-le. Varade maht suurenes seejuures 7,1% ehk 15,2 miljoni euro võrra. Kinnisvarafondide osakaal langes 4,3%-lt 4,2%-le ning nende varade maht kasvas 2,8% ehk 3,5 miljoni euro võrra. Aktsia- ja kinnisvarafondide osakuomanike arv jätkas teises kvartalis kasvu, kui lisandus 3446 uut osakuomanikku.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Teise kvartali lõpuks sai selgeks, et huvi lahkumisavalduste tagasivõtmise vastu on väike. Finantsinspektsioon viis 2019., 2020. ja 2021. aastal pensionifondides läbi likviidsuse stressitestid, mis kinnitasid, et pensionifondid suudavad 2021. aasta septembris tagada piisava likviidsuse. Järgmisteks aastateks jääb oluliseks faktoriks asjaolu, et fondidest lahkujate arv ja maht on tulevikus raskesti prognoositav ning fondivalitsejad peavad sellega arvestama pikaajaliste investeerimisperioodiga tehingute tegemisel ja likviidsusriski juhtimisel.