Fondituru jaotus erinevate fondivalitsejate järgi ei ole teise kvartaliga võrreldes muutunud. Suurim turuosa oli Swedbank Investeerimisfondidel, kellele septembri lõpus kuulus 40% kogu fondisektori turust. Talle järgnesid LHV Varahaldus 26%ga ja SEB Varahaldus 17%ga.
Põhinäitajad |
II kvartal 2020 | Muutus | III kvartal 2020 |
|---|---|---|---|
| Avalike fondide varade maht | 5,535 mld € | ↑ | 5,704 mld € |
| II samba fondide osakaal | 88,1% | ↑ | 88,4% |
| Avalike fondide osakuomanike arv (va pensionifondid) | 13 289 | ↑ | 13 899 |
| Pensionifondide osakuomanike arv (II + III sammas kokku) | 822 128 | ↑ | 829 388 |
| Tegutsevate avalike fondide arv | 48 | ↓ | 47 |
Eesti fondisektori varade maht kasvas kolmandas kvartalis 3% ehk 169 miljonit eurot ning ulatus 5,7 miljardi euroni. 2019. aasta kolmandas kvartalis oli kasv 3,5%.
Kõige rohkem kasvas kohustuslike pensionifondide varade maht – võrreldes teise kvartaliga oli kasv 3% ehk 163 miljonit eurot. Kolmandas kvartalis ületas kohustuslike pensionifondide varade maht esmakordselt 5 miljardi euro piiri. Teiste fondiliikide varade mahud ja nende muutused jäid oluliselt väiksemaks. Vabatahtlike pensionifondide varad kasvasid kvartaliga 14 miljoni euro võrra, aktsiafondide varad vähenesid 8 miljonit eurot ja kinnisvarafondide varade maht pole kolmandas kvartalis muutunud. Vaatamata COVID-19 kriisile kasvas osakuomanike arv kõikides fondiliikides.
Kohustuslike pensionifondide koondportfelli struktuur jäi kolmandas kvartalis muutumatuks. Aasta tagasi alanud otseinvesteeringute asendumine fondiinvesteeringutega aeglustus. Otseinvesteeringuid oli septembri lõpus 47% ja fondiinvesteeringuid 50% koondportfellist. Suurim osa otseinvesteeringutest oli tehtud võlainstrumentidesse – 32% koondportfellist. Aktsiate osakaal oli 15%. Fondiinvesteeringutes on aktsia- ja võlariski suhe vastupidine ehk 32% koondvaradest on investeeritud aktsiatesse investeerivatesse fondidesse ning 17% muudesse fondidesse.
Kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringud kolmandas kvartalis mõnevõrra vähenesid ning ulatusid septembri lõpus 626 miljoni euroni, mis on 12,4% kohustuslike pensionifondide varadest. Võrdluseks: 2020. aasta juunis moodustasid Eesti investeeringuid 13,7% pensionifondide varadest. Suurem osa Eesti investeeringutest moodustasid võlakirjad, mida oli kokku 347 miljonit eurot ehk 7% kohustuslike pensionifondide koondvaradest. Eesti aktsiatesse oli kolmanda kvartali lõpuks investeeritud 101 miljonit eurot ehk 2% ning Eestisse investeerivatesse fondidesse 177 miljonit eurot ehk 4% koondvaradest.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Vaatamata sellele, et finantsturud on pärast COVID-19 kriisi esimest lainet kiiresti taastunud, jäid fondide osakute hinnad aasta alguse tasemele ja suurt kasvu enam ei näidanud. COVID-19 kriisi teine laine võib avaldada investeeringutele täiendavat negatiivset mõju.
- Riigikohus langetas otsuse pensionireformi põhiseaduslikkuse küsimuses. Pensionireform jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Sellest päevast alates võivad inimesed esitada avalduse oma kogutud summa kättesaamiseks. Väljamaksmine toimub 2021. aasta septembris.
- Finantsinspektsiooni poolt rakendatud erakorralisest aruandlusest nähtus, et kriisi mõju avalike fondide likviidsusele ja osakuomanike arvule ei ole olnud suur ning osakuomanike massilist väljumist ei ole toimunud.