2019. aasta esimeses kvartalis tegutses Eestis viis investeerimisühingut. Eesti turul ei tegutsenud ühtegi välisriigi investeerimisühingu filiaali, kuid Eesti investeerimisühingud omavad olulist äritegevust välisriikides.
Põhinäitajad |
IV kvartal 2018 | Muutus | I kvartal 2019 |
|---|---|---|---|
| Klientide varade maht | 674 mln € | ↓ | 636 mln € |
| Investeerimisühingute varade maht | 60 mln € | ↑ | 65 mln € |
| Kasum/kahjum | 2,9 mln € | ↓ | 0,05 mln € |
| Brutotulud | 11,4 mln € | ↓ | 8,8 mln € |
| Omakapitali tootlikkus (kumulatiivne, annualiseeritud) | 21,5% | ↓ | 0,4% |
| CET1, konsolideeritud | 33,29% | ↓ | 30,97% |
Investeerimisühingud hoidsid esimese kvartali seisuga 636 miljoni euro mahus klientide varasid. Klientide varade maht jätkas 2019. aasta esimeses kvartalis langust ning on kvartaliga vähenenud 6% võrra. Peamiselt vähenesid Belizest pärit klientide varad. Eesti klientide osakaal kogu klientide varades oli madal, ulatudes 3,4%-ni.
Investeerimisühingute sektor teenis esimeses kvartalis 8,8 miljonit eurot brutotulu. See on 23% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Enim on vähenenud tulud, mida teenitakse kauplemiselt õiglases väärtuses hinnatud instrumentidega. Samas on vähenenud ka teised tululiigid, sh nõustamistehingute teenustasud ja väärtpaberitehingute vahendustasud. Tulubaasi langust võis põhjustada klientide madalam aktiivsus.
Suurima osa sektori tulubaasist moodustab kauplemise tulu tururiski tekitavate instrumentidega. Kauplemisportfelli positsioonid nõuavad pidevat aktiivset juhtimist ning see on oma olemuselt väga muutlik tuluallikas, mistõttu on kõikumised kasumlikkuses pigem tavapärane nähtus.
Sektor teenis esimeses kvartalis puhaskasumit 48 tuhat eurot ning omakapitali tootlikkus oli võrdne 0,4%-ga. Võrreldes eelmise kvartaliga, kui sektor teenis 2,9 miljonit eurot kasumit ning omakapitali tootlikkus oli tugeval 21,5% tasemel on investeerimisühingute kasumlikkus oluliselt langenud. Sedavõrd järsk kasumlikkuse langus oli tingitud peamiselt eespool kirjeldatud tulubaasi kahanemisest 23% võrra ning halduskulude kasvust umbes 9%.
Sektori konsolideeritud CET1 näitaja langes 2019. aasta esimese kvartali lõpus 30,79%-ni, võrreldes 33,29%-ga kvartali alguses. Kapitaliseerituse mõõdukas langus toimus seoses riskivarade kasvuga, mis oli omakorda tingitud tururiskipositsioonide suurenemisest. Tururiskipositsioonide seas on kasvanud nii aktsia-, valuuta- kui ka kaubariski positsioonid. Kuigi sektori omavahendid suurenesid eelmise aasta kasumi omavahenditesse lisamise tulemusel 23% võrra, oli riskivarade kasv veel kiirem ja kapitaliseeritus kokkuvõttes on vähenenud.
Finantsinspektsioon on määranud investeerimisühingutele suures mahus täiendavad kapitalinõuded. Seetõttu on paljudel investeerimisühingutel vaatamata kõrgele CET1 näitaja tasemele väike omavahendite puhver ning täiendavate riskide võtmine ei ole võimalik.
Peamised arengusuunad
- Investeerimisühingute sektori tulud ja kasumlikkus on volatiilsed tulenevalt suurest sõltuvusest kauplemiselt teenitavatest tuludest.
- Kuigi sektor teenis 2018. aastal rekordilise tulu ja kasumi, siis 2019. aasta esimeses kvartalis langes kasumlikkus peaaegu nullini.
- Suur osa kasumist teenitakse mahukate tururiskipositsioonide võtmiselt, mis nõuavad pidevat aktiivset juhtimist.
- Peamiselt mitteresidentide teenindamine ja mitteresidentide vara hoidmine tekitab kõrgendatud rahapesuriski.
- Investeerimisühingutele kohalduvate regulatsioonide suur maht ja keerukus on väljakutseks õhukese organisatsiooniga Eesti turuosalistele.