2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga tegutses Eestis viis investeerimisühingut.
Põhinäitajad |
II kvartal 2018 | Muutus | III kvartal 2018 |
|---|---|---|---|
| Klientide varade maht | 1 mld € | ↓ | 0,9 mld € |
| Investeerimisühingute varade maht | 55 mln € | ↑ | 56 mln € |
| Kasum/kahjum | 3,1 mln € | ↓ | 2,1 mln € |
| Brutotulud | 11,4 mln € | ↓ | 10,2 mln € |
| Omakapitali tootlikkus (kumulatiivne, annualiseeritud) | 23,6% | ↓ | 21,4% |
| CET1, konsolideeritud | 34,87% | ↓ | 30,87% |
Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, vähenes kolmanda kvartaliga 10% võrra ning oli 0,9 miljardit eurot. Kuna investeerimisühingud tegutsevad enamasti piiriüleselt, kuulus valdav enamik klientide varadest mitteresidentidest klientidele. Kliendibaasis oli näha kõrgendatud rahapesuriskiga riikidest pärit kliente.
Investeerimisühingute avatud tururiski-positsioonide summa suurenes kvartali jooksul järsult ehk 27%, moodustades 153% investeerimisühingute omavahenditest. Investeerimisühingute tururisk oli kõrge ja selle võtmine mõjutab oluliselt investeerimisühingute kasumlikkust.
Investeerimisühingute kolmandas kvartalis teenitud kasum oli eelmise kvartaliga võrreldes oluliselt väiksem. Kvartaliga teeniti 2,1 miljonit eurot kasumit, mis oli 31% vähem kui teises kvartalis. Vaatamata kasumilangusele kolmandas kvartalis, püsis investeerimisühingute kasumlikkus üheksa kuu lõikes heal tasemel – aasta esimese üheksa kuuga teenisid investeerimisühingud 40% rohkem kasumit kui samal perioodil 2017. aastal.
Investeerimisühingud teenisid kolmandas kvartalis 10,2 miljonit eurot brutotulusid, mida oli 10% vähem kui teises kvartalis. Sektor teenis vähem teenustasutulu nõustamistehingutelt ja väärtpaberivahenduselt, samuti teeniti vähem tulu kauplemiselt õiglases väärtuses hinnatavate instrumentidega. Investeerimisühingute suurim tululiik oli tulu kauplemiselt õiglases väärtuses hinnatavate varadega, mis andis ligi 70% brutotuludest.
Sektori aastane omakapitali tootlus oli kolmandas kvartalis 21,4%.
Investeerimisühingud olid kolmanda kvartali lõpus piisavalt kapitaliseeritud, täites kõik omavahendite normatiivi.
Seoses investeerimisühingute tegevuses erinevate kõrgendatud riskidega on Finantsinspektsioon määranud investeerimisühingutele täiendavad kapitalinõuded, mis lisanduvad Pillar 1 alusel sätestatud regulatiivsetele kapitalinõuetele. Täiendavate kapitalinõuete eesmärk on tagada, et investeerimisühingud hoiaksid riskide katteks piisavalt omavahendeid. Täiendava kapitalinõude täitmine vähenes kolmandas kvartalis 179%lt 166%ni seoses riskivarade kasvuga.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Investeerimisühingute tulubaas vähenes kolmandas kvartalis, kuid mõõdukalt. Vähem teeniti teenustasutulu nõustamistehingutelt ja kauplemiselt õiglases väärtuses hinnatavalt portfellilt.
- Vaatamata sellele, et investeerimisühingute kasumlikkus langes kolmandas kvartalis märkimisväärselt ja võrreldes eelneva kvartaliga teeniti vähem brutotulu, püsivad sektori tulubaas ja kasumlikkus heal tasemel.
- Investeerimisühingute peamiseks ohuteguriks on suure tururiski võtmisele üles ehitatud ärimudelid. Suure võimenduse tõttu on isegi väike vapustus finantsturgudel võimeline suuri kahjumeid tekitama. Kõrgendatud tururiski võtmine nõuab tõhusaid riskijuhtimisesüsteeme, mis on võimelised turumuutustele kiiresti reageerima.
- Mõned Eesti turul tegutsevad investeerimisühingud võivad olla avatud Brexiti riskile, arvestades nende seotust Suurbritannias tegutsevate investeerimisühingutega.
- Kuivõrd valdav osa investeerimisühingute teenuste müügist toimub väljaspool Eestit ning teenuseid osutatakse enamjaolt mitteresidentidele, kaasnevad märkimisväärsed operatsiooni-, vastavus- ja rahapesuriskid.