2018. aasta lõpus tegutses Eestis viis investeerimisühingut.
Põhinäitajad |
III kvartal 2018 | Muutus | IV kvartal 2018 |
|---|---|---|---|
| Klientide varade maht | 911 mln € | ↓ | 674 mln € |
| Investeerimisühingute varade maht | 56 mln € | ↑ | 60 mln € |
| Kasum/kahjum | 2,1 mln € | ↑ | 2,9 mln € |
| Brutotulud | 10,2 mln € | ↑ | 11,4 mln € |
| Omakapitali tootlikkus (kumulatiivne, annualiseeritud) | 21,4% | ↑ | 21,5% |
| CET1, konsolideeritud | 30,9% | ↑ | 33,3% |
Investeerimisühingud haldasid aasta lõpu seisuga 674 miljoni euro ulatuses klientide varasid. Klientide varade maht vähenes neljandas kvartalis järsult 26% võrra. Põhjuseks oli peamiselt ühe turuosalise kliendibaasi vähenemine. Aasta võrdluses vähenes klientide varade maht 27% võrra. Eesti klientide osakaal kogu klientide varades oli aasta lõpus vaid 3,1%.
Sektor teenis neljandas kvartalis 11,4 miljonit eurot brutotulu, mis suurendas kvartaliga tulubaasi 11% võrra. Aasta kokkuvõttes teenis sektor viiendiku võrra rohkem brutotulu kui aasta varem, kokku 44 miljonit eurot. Tulubaas kasvas peamiselt kauplemiselt teenitud kasumi ja nõustamistehingute teenustasutulude arvel.
Kõige rohkem tulu teeniti kauplemiselt (76%), järgnes intressitulu (10%) ja teenustasutulu (12%) investeerimisteenuste osutamiselt. Investeerimisteenuste teenustasutuludest moodustasid suurema osa väärtpaberitehingute ja nõustamistegevuse teenustasud. Sektor teenis kauplemiselt kasumit tänu tururiskipositsioonide omandamisele, reeglina tuletisinstrumentide abil. Kauplemisportfelli positsioonid nõuavad aktiivset juhtimist ning see on suhteliselt volatiilne tulubaasi komponent.
Investeerimisühingute sektor teenis neljandas kvartalis 2,9 miljonit eurot puhaskasumit, mis on 35% võrra suurem kui eelmise kvartali kasum. 2018. aastal teenis sektor kokku 10,5 miljonit eurot puhaskasumit, 72% võrra rohkem kui 2017. aastal. Niivõrd suure kasvu taga oli peamiselt tulubaasi kasv. Sektori omakapitali tootlikkus oli 2018. aastal 22%, mis on üks kõrgemaid kasumlikkuse näitajaid Eesti finantssektoris.
Sektori konsolideeritud kapitalinormatiivi näitaja kasvas neljandas kvartalis 33,29%ni. Kapitaliseeritust parandasid vähenevad riskivarad, mille tingis omakorda sektori valuutapositsioonide osaline sulgemine.
Finantsinspektsioon on määranud investeerimisühingutele suures mahus täiendavad kapitalinõuded, mille eesmärk on tagada, et investeerimisühingud hoiaksid riskide katteks piisavalt omavahendeid. Täiendavate kapitalinõuete tõttu on paljudel investeerimisühingutel vaatamata kõrgele kapitalinormatiivi tasemele väike omavahendite puhver ning täiendavate riskide võtmine ei ole võimalik.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Investeerimisühingute sektori tulud ja kasumlikkus püsisid kõrgel tasemel. 2018. aasta puhaskasum on viimase kümne aasta kõrgeim.
- Eesti investeerimisühingud tegutsevad enamasti piiriüleselt ning suurem osa 2018. aasta tuludest, 83%, teeniti välisriigis sõlmitud tehingutelt.
- Suur osa kasumist teeniti kauplemisportfelli positsioonide võtmiselt.
- Kuivõrd valdav osa investeerimisühingute teenuste müügist toimub väljaspool Eestit ning teenuseid osutatakse enamjaolt mitteresidentidele, kaasnevad rahapesuriskid.
- Investeerimisühingutele kohalduvate regulatsioonide suur maht ja keerukus on väljakutse õhukese organisatsiooniga Eesti turuosalistele.