Eesti kahjukindlustusandjad kogusid kolmandas kvartalis kindlustusmakseid kogusummas 131 miljonit eurot. 2021. aasta esimese üheksa kuuga suurenes kindlustusmaksete maht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,3%. Suurematest liikidest ei kasvanud vaid liikluskindlustuse maksed.
Põhinäitajad |
II kvartal 2021 | Muutus | III kvartal 2021 |
---|---|---|---|
Kindlustusmaksete maht | 134 mln € | ↓ | 131 mln € |
Esinenud kahjunõuete maht |
81 mln € |
↑ | 90 mln € |
Kindlustusseltside varade maht | 839 mln € | ↑ | 864 mln € |
Neto kombineeritud suhe | 87,9% | ↑ | 95,9% |
Kasum* | 15 mln € | ↓ | 6,1 mln € |
Solventsuskapitalinõude kaetus | 203,5% | ↓ | 200,6% |
Esinenud kahjude kasv ületas juba teist kvartalit järjest märgatavalt kindlustusmaksete kasvu: kolmanda kvartali kahjude brutokasv oli 23,5%, netona edasikindlustusest oli kasv isegi kiirem kui eelmisel kvartalil, ulatudes 17,6%ni. Erinevalt kindlustusmaksete näitajatest on esinenud kahjunõuete summad kasvanud kõikide suuremate liikide arvestuses.
Esinenud kahjude sedavõrd kiirem kasv kogutud kindlustusmaksetega võrreldes viis kahjusuhte kolmandas kvartalis ajalooliselt kõrgeimale tasemele (66,5%) alates Solventsus II režiimi jõustumisest 2016. aastal. Ka kulusuhte tavapärane langus oli teist kvartalit järjest asendunud väikese tõusuga. Kolmanda kvartali kulusuhe oli 29,4%.
Kokkuvõttes oli kindlustustegevuse kasumlikkust iseloomustav neto kombineeritud suhe 95,9%, millest kõrgem on see olnud Solventsus II ajal vaid alguses, 2016. aasta esimeses kvartalis. Jooksva aasta tulemused on nõrgemad kõikide suuremate kindlustusliikide puhul. Vaid vähemolulistes liikides, mille osatähtsus on kokku ca 5%, on kombineeritud tulem 2020. aasta esimese üheksa kuu tulemustest madalam.
Kuna kahjukindlustussektor teenib oma kasumi peamiselt kindlustustegevusest, siis mõjutavad kolmanda kvartali halvenenud näitajad ka sektori kasumit, mis jääb oluliselt alla varasemate kvartalite tulemustele.
Kolmandas kvartalis kasvas kahjukindlustussektori kogukapitalinõue enam kui selle katteks olevate omavahendite maht, mistõttu kapitaliseeritus langes. Kahjukindlustussektori kapitalinõue kokku oli 30.09.2021 seisuga 180 miljonit eurot ja sobivaid omavahendeid oli kapitalinõude katmiseks samal ajal 361 miljoni euro ulatuses. Omavahendite ja kapitalinõude suhe jäi selle tulemusel pisut üle 200%.
Eesti kahjukindlustusturu maht jäi kolmandas kvartalis alla 100 miljoni euro. Selle aasta esimese üheksa kuuga koguti 299 miljonit eurot kindlustusmakseid, mis teeb kasvuks 4%. Turukasvust ei saa osa sugugi mitte kõik siin tegutsevad kindlustusteenuste pakkujad. On ettevõtteid, kelle kasv ületab 20%, aga on ka kindlustusandjaid, kelle maht endiselt langeb. Filiaalide osakaal siinsel kahjukindlustusturul on 36%.
2021. aasta kolmas kvartal andis sektorile tugeva signaali kindlustusmaksete taseme piisavusest suuremates kindlustusliikides. Kahjunõuete kasv võib jätkuda ka järgnevates, suurema sesoonse riskiga kvartalites, mistõttu surve tariifide tõstmiseks järjest suureneb. Seni on ilmastik soosinud sõidukitega seotud kindlustusliikide kahjude näitajaid, kuid neljanda kvartali ilmaolud võivad seda muuta.