2020. aasta kolmandas kvartalis tegutses turul 45 krediidiasutuste välist krediidiandjat ja 11 krediidiasutustega seotud krediidiandjat ning 9 krediidivahendajat.
Kolmandas kvartalis kiirenes krediidiandjate poolt uute laenude väljastamine. Uusi lepinguid sõlmiti 15% rohkem kui teises kvartalis – 175 000 võrrelduna 153 000ga. Samas enne COVID-19 kriisi ehk 2019. aastal sõlmiti keskmiselt 200 000 lepingut kvartalis.
Põhinäitajad |
II kvartal 2020 | Muutus | III kvartal 2020 |
---|---|---|---|
Tarbimislaenude jääk | 1 162 mln € | ↑ | 1 170mln € |
Lepingute arv | 515 202 tk | ↓ | 501 362 tk |
sh uute lepingute arv | 152 822 tk | ↑ | 175 185 tk |
Puhas intressitulu | 25,2 mln € | ↓ | 25,0 mln € |
Uusi lepinguid sõlmiti COVID-19 kriisi ajal vähem. Suurima osa kolmandas kvartalis sõlmitud lepingutest ehk 81% moodustasid tagatiseta väikelaenud ehk muu rahaline krediit, kokku sõlmiti neid lepinguid 141 000. Sellele järgnes järelmaks (16%) 29 000 lepinguga ning sõidukiliising (3%) 5000 lepinguga.
Uute lepingute arv on kasvanud kvartaliga kõikides laenuliikides. Järelmaksu osas jõudis uute lepingute arv kriisieelse tasemeni, teistes laenuliikides on lepinguid umbes 90% nii palju kui enne kriisi. Erandiks jääb muu vara liising, kus uusi lepinguid sõlmiti vaid 21% kriisieelsest tasemest.
Kasvanud laenuaktiivsuse tõttu on ka krediidiandjate tarbimislaenude koondlaenuportfelli maht kolmandas kvartalis 0,6% suurem ning moodustas septembri lõpus 1,17 miljardit eurot.
Laenuportfelli kvaliteet kolmandas kvartalis mõnevõrra halvenes. Krediidiandjate poolt väljastatud laenudest 9,6% olid viivises, ehk kokku 48 000 lepingut. Teises kvartalis oli neid 8,9%. Kõige rohkem oli viivises tagatiseta väikelaene ehk 14,9% lepingutest. Kõige vähem oli viivises sõidukiliisinguid (0,5% lepingutest).
Peamised arengusuunad ja riskid
- Krediidiandjate laenuaktiivsus suurenes ja kvartaliga väljastatud laenude arv tõusis peaaegu kriisieelse tasemeni.
- Laenuportfelli kvaliteet halvenes majanduse olukorra üldise halvenemise tõttu. Krediidiasutuste väliste krediidiandjate laenuportfellis ulatus viivislaenude osakaal 15,9%ni laenude arvust, krediidiasutustega seotud krediidiandjatel oli viivislaene 1,6%. COVID-19 kriisi teisest lainest tingituna on endiselt kõrgendatud riskiks tarbijate sissetulekute kadumine või nende vähenemine ja selle tagajärjel makseraskuste tekkimine või sissetulekute laenuga asendamine.