Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehti 2020. aasta viimases kvartalis makseid 90,4 miljoni euro väärtuses. Võrreldes kolmanda kvartaliga kasvas nii sektori maksete maht kui ka arv ligi kolmandiku võrra. Maksete maht kasvas kõikides makseasutustes. Keskmine maksetehingu summa kvartaliga eriti ei muutunud: neljandas kvartalis oli see 52 eurot võrreldes 51 euroga kolmandas kvartalis.
Põhinäitajad |
III kvartal 2020 | Muutus | IV kvartal 2020 |
|---|---|---|---|
| Maksete maht | 68 mln € | ↑ | 90 mln € |
| Maksete arv | 1,3 mln tk | ↑ | 1,7 mln tk |
| Kasum | 1,5 mln € | ↑ | 2 mln € |
| Omakapitali tootlikkus (aasta baasil) | 22% | ↑ | 23% |
| Omavahendite nõude kaetus | 1643% | ↑ | 1654% |
Ka sektori maksetehingute struktuur jäi võrreldes möödunud kvartaliga suures osas samaks. Piiriülesed maksed moodustasid neljandas kvartalis kõikidest maksetest 10% (kolmandas kvartalis 11%), kaardimaksed 13% (kolmandas kvartalis 14%) ja rahasiirded 15% (kolmandas kvartalis 18%).
Makseasutuste sektori kapitaliseeritus on jätkuvalt väga hea, omavahendite ülejääk ületab omavahendite nõuet 16 korda.
Makseasutused teenisid makseteenuste osutamisest neljandas kvartalis müügitulu kokku 1,5 miljonit eurot (2019. aasta neljandas kvartalis 1,6 miljonit eurot). Kogu müügitulust moodustasid makseteenustest saadud tulud 55%.
Kvartaliga tõusis mõnevõrra sektori keskmine omakapitali tootlikkus, olles neljanda kvartali lõpus 22,64% (kolmandas kvartalis 21,84%).
Võrreldes 2019. aastaga on sektori kasumlikkus paranenud ning enamik makseasutusi teenivad kasumit.
Peamised arengusuunad ja riskid
- 2020. aastal kasvas tervikuna makseasutuste sektori kasumlikkus, puhaskasumiga lõpetasid majandusaasta pea kõik makseasutused. 2020. aastal nägi sektor ka maksete mahu märkimisväärset tõusu, peamiselt COVID-19 olukorra mõjuna. Pandeemiast tulenevalt sektoris olulisi kahjusid ei ilmnenud.
- Huvi on sektoris makseasutuse tegevusloa vastu jätkuvalt suur.