Pangandussektori teise kvartali näitajad jahtuvat majandust veel ei peegelda. Laenukasvu tempo sai hoogu hoopis juurde, küündides aasta baasil 12,5%ni ja viies sektori laenujäägi 32,8 miljardi euroni. Seejuures paistsid võrdlemisi kiire kasvuga silma nii majapidamiste kui ka äriühingute laenujäägid (viimased mõnevõrra enam). Väikepankade laenumaht suurenes teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 32%.
|
Põhinäitajad |
I kvartal 2022 | Muutus | II kvartal 2022 |
|---|---|---|---|
| Laenujäägi aastakasv | 10,6% | ↑ | 12,5% |
| Hoiuste jäägi aastakasv | 7,6% | ↑ | 9,5% |
| Laenude ja hoiuste suhtarv | 84% | ↑ | 87% |
| Pikaajaliste viivislaenude osakaal laenuportfellis | 0,36% | ↓ | 0,35% |
| Likviidsuskattekordaja | 157% | ↑ | 162% |
| Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv | 23,6% | ↓ | 22,9% |
Maksepuhkusel olevate laenude osakaal vähenes juuli lõpuks 1%ni (aasta tagasi moodustasid maksepuhkusel olevad laenud 1,5%) ja mittetöötavate laenude osakaal eelmise kvartali 1%-lt juuni lõpuks 0,9%ni. Äriühingute laenuportfellist oli mittetöötavate laenude summa teise kvartali lõpus 1,4% ja majapidamiste laenumahust 0,7%. Äriühingute mittetöötavate laenude osakaal aga kasvas eelneva kvartaliga võrreldes 0,03 protsendipunkti. Mittetöötavate laenudega sarnast mustrit võis täheldada ka pikaajaliste ehk üle 90 päeva võlgnevuses olnud laenude puhul. Hoolimata pikaajaliselt võlgnevuses olnud äriühingute laenude osakaalu minimaalsest kasvust, alanes sektori vastavate laenude osakaal eelnenud kvartali 0,36%-lt juuni lõpuks 0,35%ni (aasta varem 0,55%). Seega panustasid ka siin langusesse majapidamiste laenud.
Eelnevalt kirjeldatud muutused aitasid pangandussektoril hoida teises kvartalis ka suurt kasumlikkust – omakapitalitootlus ulatus 10,6%ni (eelmise aasta samas kvartalis oli see 9,3%). Ette vaadates mõjub intressimäärade tõus pankade kasumile positiivselt, ent muutuv majandusolukord võib panku sundida suuremaid varade allahindlusi tegema, millel on kasuminumbritele negatiivne mõju. Sel aastal ongi sektori provisjonisummad mõnevõrra kasvanud. 2022. aasta kuue kuuga provisjoneerisid pangad 20 miljonit eurot, ent 2021. aastal kokku 32 miljonit eurot (võrdlusena moodustati 2020. aastal COVID-19 kriisi tingimustes provisjone aga 124 miljonit euro eest).
Hoiuste mahu kasvutempo oli teises kvartalis aastavõrdluses 9,5% (esimeses kvartalis 7,6%). See jäi laenukasvule alla ja kergitas ühtlasi laenude-hoiuste suhtarvu veidi kõrgemale ehk 84%-lt 87%-le.
Sektori likviidsuskattekordaja tõusis eelnenud kvartaliga võrreldes 5 protsendipunkti ehk 162%ni. Kõik pangad täitsid endiselt varuga LCR-vahendite 100% nõuet. Koos krediidiasutuste hoiustega ulatus sektori likviidsete varade osakaal koguvaradest 26,4%ni (kvartal varem 27,7%). Osakaalu vähenemine seostub eelkõige keskpangas hoitavate vahenditega.
Eesti pangandussektori kapitaliseeritus on Euroopa Liidus üks tugevamaid.