Kasvav majandusaktiivsus peegeldus ka Eesti pangandussektori kolmanda kvartali näitajates. Sektori aastane laenukasv saavutas vahetult COVID-19 kriisile eelnenud aja taseme, ulatudes 7,0%ni ja viies laenujäägi 29,8 miljardi euroni. Üha jõulisemalt panustasid majapidamiste kõrval laenukasvu ka äriühingud. Jätkuvalt paistsid väga kiire laenukasvuga silma väiksemad pangad, mille laenujääk suurenes aastaga 39%.
|
Põhinäitajad |
II kvartal 2021 | Muutus | III kvartal 2021 |
|---|---|---|---|
| Laenujäägi aastakasv | 5,8% | ↑ | 7,0% |
| Hoiuste jäägi aastakasv | 13,2% | ↑ | 14,9% |
| Laenude ja hoiuste suhtarv | 84% | ↓ | 82% |
| Pikaajaliste viivislaenude osakaal laenuportfellis | 0,55% | ↓ | 0,49% |
| Likviidsuskattekordaja | 160% | ↑ | 169% |
| Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv | 26,4% | ↓ | 25,4% |
Maksepuhkusel olevate laenude summa vähenes. Septembri lõpu seisuga oli äriühingutele antud laenusummast maksepuhkusel 3,2%, samal ajal kui majapidamiste võrreldav näitaja oli 0,5%.
Laenukvaliteet paranes ka kolmandas kvartalis. Mittetöötavate laenude osakaal majapidamiste ja äriühingute koguportfellis vähenes septembri lõpuks 1,4%ni, olles kvartal varem 1,6% ja aasta varem 1,9%. Vaatamata üldisele krediidikvaliteedi paranemisele andis COVID-19 kriisi mõju siiski majutuse ja toitlustuse sektoris endiselt tunda. Selle sektori mittetöötavate laenude osakaal ulatus kolmanda kvartali lõpus 14%ni (kvartal varem 16%, aasta varem 5%).
Kuna majutus- ja toitlustusettevõtetele antud laenud moodustavad pangandussektori majapidamiste ja äriühingute laenuportfellist vaid 0,8%, siis kogu portfelli mõistes oli viirusekriisi mõju väga väike. Ka pikaajaliste ehk üle 90 päeva võlgnevuses olnud laenude osakaal jätkas kolmandas kvartalis langust ja jõudis 0,49%ni, mida on 0,06 protsendipunkti vähem kui eelnenud kvartalis ja 0,2 protsendipunkti vähem kui mullu samal ajal. Äriühingutel oli pikaajalisi viivislaene suhteliselt vähem (0,48%) kui majapidamistel (0,65%), kuigi aasta tagasi oli olukord vastupidine.
Likviidsusrisk püsis pangandussektoris kolmandas kvartalis madal. Hoiuste jääk kasvas isegi kiiremini kui laenujääk, viies laenude-hoiuste suhtarvu juuni lõpu 84%lt septembri lõpuks 82%le. Pangandussektori likviidsuskattekordaja kasvas eelnenud kvartaliga võrreldes 7 protsendipunkti 169%ni; kõik pangad täitsid varuga ka kehtestatud 100% nõuet.
COVID-19 viiruse kolmas laine hakkas pankadele kolmandas kvartalis teatavat mõju avaldama. Pangad reageerisid uuele viiruselainele kaugtöötajate osakaalu suurendamisega. Oktoobri lõpus oli pea kaks kolmandikku töötajatest kaugtööl.