23.09.2021
Eesti finantssektori üks suurimad väljakutseid on lähiaastatel kliimaeesmärkide saavutamine läbi finantssektori regulatsiooni, ütles Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm Äripäeva raamatupidamise konverentsi avakõnes. Finantssektorile on pandud kliimaprobleemide lahendamisel tema sõnul väga suured ootused.
Euroopa rohelise kokkuleppe järgi peaks Euroopa Liidus puuduma 2050. aastal kasvuhoonegaaside netoheide, majanduskasv peaks olema lahus ressursikasutusest. Eesmärkide täitmisel näeb Euroopa Liit kandvat rolli finantssektoril, mille kaudu soovitakse erakapitali investeeringuid suunata tegevustesse, mis vähendavad keskkonnale avaldatavat survet ning võtavad samal ajal arvesse ka sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud eesmärke.
„Pealkirja tasemel mõistavad kõik keskkonnakaitse vajadust, samuti on arusaadav soov neid eesmärke suunata läbi finantssektori. Suurem väljakutse on tagada, et läbi finantssektori kliimaeesmärkide saavutamise aluseks oleks teadus, et keskkonnanäitajate mõõtmine toimuks ühtsetel alustel ja et finantssektoris tegutsevate ettevõtete aruandlus kajastaks investoritele kliimaeesmärkidega seotud otsuseid õigesti ja ühetaoliselt,“ märkis Andre Nõmm. „See on üsna suur ootus finantssektorile. Kui asjad valesti lähevad, on mõju investeerimiskeskkonnale otsene. On see siis investori vaatest väärmüük või halvemal juhul laiemalt investeeringute ebaõiglane ümbermängimine majandusruumis.“
Investeerimisotsuste teadlikkuse tõstmiseks seab jätkusuutliku rahanduse strateegia olulisele kohale täieliku läbipaistvuse eesmärkide saavutamist negatiivselt mõjutada võivate tegurite avaldamisel. Suuremad asutused ja investeerimisvaldkonnas tegutsevad finantsteenuse osutajad peavad olema võimelised enda tegevuse mõjusid mõõtma, neid avalikult esitama ning kujundama ka strateegiad suuremate negatiivsete mõjude vähendamiseks.