02.06.2022
Eesti finantsturul tegutsevad ettevõtted on viimastel aastatel Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul riske üldiselt hästi juhtinud. Samas seisab finantssektoril ees keerukam periood, mille aitavad edukalt läbida parematel aegadel hoitud varud koos hea juhtimiskvaliteediga.
Finantsinspektsioon nõudis eelmisel aastal koos Euroopa Keskpangaga pangandussektorilt hoiustajate kaitsmiseks täiendavaid puhvreid 609 miljonit eurot. Eesti pankade kahjumite katteks olevad vabad omavahendid koos puhvritega ulatuvad nüüd 2,7 miljardi euroni, mis moodustab 8,6% laenuportfellist. “Puhvrite arvelt saavad pangad katta võimalikke laenukahjumeid ilma, et ohtu satuksid hoiustajate vahendid ja finantssüsteem tervikuna,” ütles Kessler.
Finantssektoris tegutsevate ettevõtete võime juhtida küberriske muutus eriti oluliseks Ukraina sõja puhkedes. Küberrünnakute tõrjumisega on Eesti finantssektor siiani edukalt toime tulnud, kuid valvsust ei tohiks kaotada. Aastal 2021 kinnitatud Finantsinspektsiooni uus strateegia keskendub nii finantssektoris tegutsevate ettevõtete kui ka inspektsiooni enda digilahenduste arendamisele.
“Finantsjärelevalve on küberkerksuse valdkonnas endiselt nõudlik nii enda kui ka finantsturu suhtes. Samas soovib inspektsioon näha turul ka uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi,” ütles Kessler.
Finantsinspektsioon on sõltumatu finantsjärelevalveasutus, mis seisab finantsstabiilsuse ja turu usaldusväärsuse eest. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet umbes 300 finantssektoris tegutsevale ettevõttele ja jälgib, et nad rakendaksid nõuetekohaselt enam kui 600 õigusakti. Töötajate arvult on Finantsinpektsioon üks Euroopa Liidu väiksemaid järelevalveasutusi. 2021. aasta lõpus töötas inspektsioonis 122 inimest.