08.06.2023
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler andis täna Riigikogule aru inspektsiooni eelmise aasta tegemistest ja finantssektorit sel aastal mõjutavatest riskidest. Kui eelmisel aastal mõjutas Finantsinspektsiooni tegevust ja finantssektorit kõige rohkem sõda Ukrainas, siis tänavu avaldab olulist mõju inflatsioon.
„Täna saame järeldada, et sõjast tingitud riskid said õigeaegselt kaardistatud, mõõdetud ning juhitud koostöös finantssektoriga ja teiste asutustega selliselt, et ühiskond ja majandus toimis 2022. aastal tõrgeteta edasi,“ ütles Riigikogu ees Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
Teiseks suuremaks teemaks oli 2022. aastal Finantsinspektsiooni vaatest Kessleri sõnul Eesti rahapesu tõkestamise võimekuse hindamine rahvusvahelise missiooni poolt. „Hindamise tulemusena valmis käesoleva aasta alguses avaldatud lõppraport. Raporti järgi esineb Eestis üksikuid nõrku kohti rahapesu tõkestamise süsteemis, näiteks teatud momendid kriminaalmenetluses ja riskid krüptovara valdkonnas. Kuid üldjoontes arvasid hindajad, et Eesti võimekus rahapesu tõkestada on hea, eriti panganduses.“
Finantssektori lähitulevikust rääkides nimetas Kessler IKT riski ning majanduskeskkonda ja finantssektorit mõjutavat inflatsiooni. Krediidiriskid tema sõnul 2023. aastal suurenevad ja senisest rohkem inimesi satub laenumaksetega hätta. Võlgnike kaitsmiseks võiks Finantsinspektsiooni juures Kessleri hinnangul tulevikus tegutseda finantsombudsman.
2022. aasta lõpu seisuga töötas Finantsinspektsioonis 112 inimest, kes rakendasid oma ülesannete täitmisel üle 700 õigusakti ja juhendi 140 finantsjärelevalve all oleva ettevõtte suhtes. Finantsinspektsiooni järelevalvatavad omasid või valitsesid vara ligi 80 miljardi euro väärtuses. 2022. aasta jooksul tegi Finantsinspektsiooni juhatus 201 juhtimisotsust ja 214 haldusotsust, nende hulgas 13 ettekirjutust. 12 kuu jooksul anti välja üheksa tegevusluba ning kaheksa tegevusluba tunnistati kehtetuks.