Enne prospekti või väärtpaberite pakkumise teabedokumendi kohustuse hindamist tuleb selgitada, kas pakutav instrument on käsitatav väärtpaberina. Väärtpaberiks kvalifitseerimine ei sõltu üksnes instrumendi nimetusest, vaid selle tegelikust sisust, investorile antavatest õigustest, üleantavusest, standardiseeritusest ja kapitali kaasamise eesmärgist.
Miks tuleb väärtpaberi küsimus lahendada esimesena?
Väärtpaberiks kvalifitseerimine määrab, kas kavandatavale kapitali kaasamisele või instrumendi pakkumisele võib kohalduda väärtpaberituru regulatsioon, sealhulgas prospektimäärus, väärtpaberituru seaduse nõuded ning vajaduse korral muud finantsturu reeglid.
Kui instrument on väärtpaber, võivad sellega seotud teenused olla investeerimisteenused, pakkumise korraldamine võib vajada prospekti või teabedokumenti ning kauplemiskeskkonna korraldamine võib tuua kaasa täiendavaid tegevusloa- või järelevalvenõudeid.
Õiguslik lähtekoht
Eesti õiguses on väärtpaberi mõiste avatud väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 1. Euroopa Liidu õiguses on prospektirežiimi seisukohast oluline ka MiFID 2sarnane käsitlus vabalt võõrandatavatest väärtpaberitest, mille keskmes on kapitaliturul kaubeldavus.
Hindamisel tuleb eristada mõisteid „kapitaliturul kaubeldav“ ja „vabalt kaubeldav“. Esimene puudutab väärtpaberi üldist omadust olla kapitaliturul üleantav või kaubeldav. Teine on kitsam kauplemiskohaga seotud nõue, mis võib olla oluline näiteks reguleeritud turule kauplemisele võtmise korral.
Väärtpaberi hindamisel ei ole määrav see, kas emitent on loonud järelturu või kauplemisplatvormi. Oluline on, kas instrument on oma olemuselt üleantav, standardiseeritud ja kapitaliturul kaubeldav.
Väärtpaberiks kvalifitseerimise peamised tunnused
Väärtpaberiks kvalifitseerimisel tuleb hinnata instrumenti tervikuna. Ükski tunnus ei pruugi üksi olla otsustav, kuid tunnuste koosmõju võib viidata sellele, et instrument on väärtpaber.
1. Varaline õigus, kohustus või leping (klõpsa)
Väärtpaber võib väljendada varalist õigust, kohustust või lepingut. Varaline õigus on üldjuhul rahaliselt hinnatav õigus, mille kaudu õigustatud isik saab või võib saada varalist hüve.
2. Üleantavus (klõpsa)
Üleantavus tähendab, et instrumenti või sellest tulenevat õigust on võimalik võõrandada või loovutada. Lepingulised, ajutised või tehnilised piirangud ei pruugi üleantavust välistada, kui õiguse üleandmine ei ole tegelikult võimatu ega äärmiselt keeruline.
Üleantavuse hindamisel tuleb arvestada konkreetsele õigussuhtele kohalduvat õigust.
3. Kapitaliturul kaubeldavus (klõpsa)
Kapitaliturul kaubeldavust tuleb mõista laiemalt kui üksnes kauplemist reguleeritud turul või kauplemiskohas. Kapitaliturg hõlmab ka olukorda, kus ettevõtja kaasab investoritelt kapitali ning investor omandab üleantava ja standardiseeritud varalise õiguse.
4. Standardiseeritus (klõpsa)
Standardiseeritus tähendab, et investoritele pakutavad õigused on sisult võrreldavad ja ühetaolised. Kui erinevus investorite vahel seisneb üksnes investeeritavas summas, kuid õiguste sisu on sama, võib see viidata väärtpaberilaadsele instrumendile.
5. Sarnasus tüüpilise väärtpaberiga (klõpsa)
Laenulepingud ja nõudeõigused
Tavapärane individuaalselt läbi räägitud laenuleping ei ole üksnes seetõttu väärtpaber, et sellest tuleneb rahaline nõudeõigus. Väärtpaberiks kvalifitseerimise küsimus võib aga tekkida siis, kui ettevõtja kaasab kapitali paljudelt isikutelt ühetaoliste või standardiseeritud laenutingimuste alusel.
Lepingu või nõude nimetamine laenuks ei välista väärtpaberiks kvalifitseerimist, kui majanduslik sisu ja pakkumise korraldus vastavad väärtpaberi tunnustele.
Tüüpilised väärtpaberid
| Instrument | Üldine kirjeldus |
|---|---|
| Aktsiad | Annavad osaluse äriühingus ning sellega seotud varalised ja liikmelised õigused. |
| Võlakirjad | Väljendavad väärtpaberistatud võlga või nõudeõigust emitendi vastu. |
| Märkimisõigused | Annavad õiguse omandada aktsiaid või muid väärtpabereid. |
| Konverteeritavad instrumendid | Võivad anda õiguse vahetada instrument aktsiateks või muudeks väärtpaberiteks. |
| Väärtpaberite hoidmistunnistused | Väljendavad õigust alusväärtpaberile või sellega seotud majanduslikule positsioonile. |
Piirjuhtumid ja uudsed instrumendid
Tokenid ja krüptovarad (klõpsa)
Token või krüptovara võib olla väärtpaber, kui see annab investorile üleantava ja standardiseeritud õiguse, mis sarnaneb aktsia, võlakirja, kasumiosaluse, nõudeõiguse või muu investeerimisinstrumendiga. Oluline ei ole üksnes tehniline vorm plokiahelas, vaid see, kas token annab investorile majandusliku positsiooni emitendi, projekti, vara või tulu suhtes.
Kasumiosalused ja tulupõhised õigused (klõpsa)
Kui investorile antakse õigus saada osa ettevõtja tulust, kasumist, varast või projekti tootlusest, tuleb hinnata, kas õigus on üleantav ja standardiseeritud ning kas see sarnaneb omakapitali- või võlainstrumendiga.
Konverteeritavad ja hübriidinstrumendid (klõpsa)
Konverteeritavad või hübriidinstrumendid võivad ühendada võla- ja omakapitali tunnuseid. Kui instrument annab õiguse omandada väärtpabereid või selle väärtus sõltub väärtpaberitest, tuleb hinnata selle väärtpaberina käsitamist eriti tähelepanelikult.